Graanul Investi kasum langes ligi poole võrra 17,7 miljonile eurole

Graanul Investi suuromanik ja juht Raul Kirjanen. Foto: Toomas Huik / PM/SCANPIX BALTICS

Eesti metsandus- ja energiakontserni Graanul Invest kasum langes mullu Belgias asuva Langerlo projekti konserveerimisega seoses 47,4 protsenti 17,7 miljonile eurole.

Grupi müügikäive oli 278 miljonit eurot ning vähenes aastaga 2,5 protsenti. Vähenemine tulenes esimesel poolaastal madalseisust müügiturgudel ning teisel poolaastal tooraine puudusest, märgib ettevõtte juhatus 2017. majandusaasta aruandes. Puidugraanulite tootmismaht vähenes aastaga 10 protsenti 1,7 miljonile tonnile.

Kontserni müük Ühendkuningriiki vähenes 25,3 protsenti 117,8 miljonile eurole, müük Taanisse suurenes 4,2 protsenti 75 miljoni euroni. Kokku moodustas kontserni eksport Baltimaadest väljapoole ligi 90 protsenti. Müügitulu pelletite müügist oli 248,6 miljonit eurot ja elektri müügist 28,3 miljonit eurot.

Maksude-, finantskulude- ja amortisatsioonieelne kasum (EBITDA) vähenes 10,6 protsenti 60,6 miljonile eurole ning puhaskasum 47,4 protsenti 17,7 miljonile eurole. Kasumlikkusele jättis olulise jälje ühekordsed kulud seoses Langerlo projekti konserveerimisega, aga ka tootmismahtude langus seoses keerulise olukorraga toormeturul, märkis juhatus.

Juunis 2016 ostis Graanul Invest Belgias Flandria piirkonnas asuva energiaettevõtte Langerlo NV, mille peamine vara oli kivisöel töötav elektrijaam. Ettevalmistused puidugraanuliküttele ja nende ümberehitustööde finantseerimise ettevalmistamine toimus aktiivselt kuni aprillini 2017. Ettevalmistustööde käigus leitud tehnoloogilised riskikohad tingisid vajaduse taotleda jaama käivitustähtaja pikendamist. Vastav võimalus oli taastuvenergia litsenti määramisel seaduses Belgias ka ette nähtud, lisas kontserni juhatus.

Vältimaks toetuse kaotuse riski kui investeering on suures osas tehtud ning jaama käivitus peaks hilinema, otsustati küsida jaama käivitustähtaja nihutamist edasi ühe aasta võrra koheselt. See taotlus lükati eelkõige poliitilistel põhjustel paraku tagasi ning Graanul Invest on selle keeldumise kohtus vaidlustanud. Arvestades projekti arendamisega kaasnevat suurt kulu on ettevõte selle projekti kuni kohtuvaidluse lõpuni konserveerinud, märkis juhtkond.

Üheks olulisemaks projektiks oli kontsernil mullu Osula koostootmisjaama valmimine neljandas kvartalis. Jaama elektritootmisvõimsus on 10 megavatti ja soojustootmisvõimsus 28 megavatti. Jaama ehitas Austria ettevõte Urbas, millele see oli neljas Graanul Invest grupile rajatud koostootmisjaam. Kokku investeeris kontsern põhivaradesse 20 miljonit eurot.

Kontserni tööjõukulud vähenesid mullu 14,9 protsendi võrra 14,3 miljonile eurole. Keskmine töötajate arv vähenes 82 inimese võrra 418 töötajale, seejuures Eesti töötajate arv vähenes ühe võrra 169 inimesele.

Dividende kontsern tänavu maksta ei kavatse ning sellega suureneb grupi jaotamata kasum 143,8 miljoni euroni.

Graanul Investi kontserni kuuluvad täisosalusega 22 ettevõtet Eestis, Lätis, Leedus, USA-s, Hollandis ja Küprosel. Lisaks kuuluvad gruppi kolm metsandusettevõtet Eestis: Valga Puu, Karo Mets ja Roger Puit, milles on grupi osalus kuni 50 protsenti.

Graanul Investi omanikud on Andres Andersson, Raul Kirjanen ja Andres Rätsepp.