/nginx/o/2019/01/14/11714166t1h55b8.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2018/06/27/7924624t1h607e.jpg)
EKA uus hoone on kui kunstiteos omaette, mida kõik ei mõista. Nii kritseldavad pahaaimamatud ehitajad majaseintele oma märkmeid, sealjuures endale teadvustamata, et seinad on jäetud pahteldamata taotluslikult.
Tellijale
EKA uues majas on probleeme «kunstnikest» ehitajatega
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kõik küsivad, kas seinad jäävadki sellised. Jah, need jäävad selliseks,» kommenteeris EKA haldus- ja finantsdirektor Andres Tammsaar. Kunstiakadeemia uus maja koosneb neljast hoonest, millest kõige vanem on arhitekt Eugen Habermanni projekti järgi 1932. aastal ehitatud maja. Kuigi kõnealune hoone läbib täieliku rekonstrueerimise, otsustasid arhitektid jätta seinad just täpselt selliseks, nagu need alati olnud on. Kuna ehitajad on seevastu harjunud, et ka renoveeritud majade puhul pahteldatakse ja värvitakse seinad ära, kirjutavad nad valmis pindadele muretult markeritega enda märkmeid. «Sellepärast me võitleme nendega, et nad ei kritseldaks siin,» selgitas Tammsaar.
/nginx/o/2018/06/27/7924625t1h0ce0.jpg)