Danske Banki Eesti haru oli seotud Põhja-Korea relvasmugeldamisega

Foto: Tairo Lutter / Postimees

Taani väljaande DR uurimine paljastas, et Põhja-Korea varifirma kasutas Danske Banki Eesti harus loodud kontot, et ajada relvasmugeldamisega seotud äri. Danske Bank ütles Postimehele, et kõnealune juhtum on neile teada.

2009. aasta 11. detsembril pidasid Tai võimud nimetamata välismaise luureteenistuse vihje põhjal Bangkoki Don Mueangi rahvusvahelises lennujaamas kinni Põhja-Koreast saabunud kaubalennuki, mis viis paberite järgi sealt edasi Ukrainasse ja Iraani mitmesuguseid masinate varuosi. Kohalikud ametnikud leidsid lennukiga veetud kastidest aga ligemale 35 tonni Põhja-Korea relvastust, kirjutab DR.

Põhja-Korea relvaeksport on ÜRO kehtestatud sanktsioonidega keelatud, kuid paariariik leiab läbi arvukate varifirmade võrgustiku ikka ja jälle võimalusi äri tegemiseks. Tais vahele jäänud lennukit oli varem korduvalt kasutatud relvade smugeldamiseks, kuid selle omanik vahetus alati, kui vana sattus rahvusvaheliste sanktsioonide nimekirja.

Lennuk oli toona Gruusia ettevõtte Air West käes ja seda rentis Uus-Meremaa ettevõte SP Trading, mis oli tegelikult Põhja-Korea variettevõte. Rendilepingult oli näha, et viimane omas kontot teisel pool maailma asuvas Danske Banki Eesti harus, kus, nagu hiljem välja tuli, pesid oma raha ka Putini lähikondlased, FSB ja Aserbaidžaani režiim.

ÜRO uurimise järgi ei kasutanud variettevõte Danske Banki Eesti haru kontot ebaõnnestunud relvatehingu eest maksmiseks, kuid leidis, et Danske Bank võib siiski Põhja-Korea rahapesuga seotud olla, sest paar päeva peale ebaõnnestunud relvatehingut liigutati suur summa raha SP Trading Danske Banki Eesti kontolt ühele teisele ettevõttele, mis paiknes Briti Neitsisaartel. Danske teavitas ülekandest Eesti võime 2010. aasta jaanuaris.

Taani pangandusekspertides on tekitanud hämmingut, kuidas ei vaevunud Danske isegi kontrollima, kes on Uus-Meremaa ettevõtte juht. SP Tradingut juhtis dokumentatsiooni järgi 28-aastane hiinlanna nimega Lu Zhang, kes töötas Aucklandis kiirtoiduketis Burger King burgerivalmistajana.

Lu Zhang oli registreeritud terve hulga ettevõtete juhiks, mis olid kõik moodustatud ettevõtte nimega GT Group poolt. Nii GT Group kui ka SP Trading olid registreeritud samale Aucklandi aadressile nimega Queen Street 369. Sellele aadressile oli registreeritud üle tuhande ettevõtte.

Lu Zhang mõisteti süüdi ulatuslikus võltsdokumentidele alla kirjutamises, kuid Uus-Meremaa kohus sai üpris kiiresti aru, et naine ei teadnud smugeldamise operatsioonist mitte midagi ja teda kasutati lihtsalt ära. Naine jäi kogu juhtumis ainsaks süüdimõistetuks, sest lennuki meeskonna puhul polnud võimalik tõestada, kas nad teadsid, mida nad veavad. Niisiis ei saanud neid ka karistada.

Danske Bank Groupi kommunikatsioonijuht Kenni Leth ütles Postimehele, et kõnealune juhtum on neile teada. «Tänaste teadmiste põhjal on selge, et meie Eesti filiaalis on olnud kliente, keda meil ei oleks pidanud olema ja on toimunud ülekandeid, mis poleks pidanud aset leidma. Mul ei ole võimalik kommenteerida konkreetseid kliente ega ülekandeid ja ka seda, mida oleme teada andnud ametivõimudele,» ütles Leth.

«Saan üldiselt öelda, et kui oleme avastanud kahtlaseid asjaolusid, on meie kohustus teavitada sellest ametivõime. Kõnealune juhtum ei ole meile uus ja seda on tegelikult varem kajastatud ka meedias. Seega tegelesime antud juhtumiga samal ajal,» lisas Leth.

Eesti finantsinspektsioon kontrollis Danske Banki Eesti haru 2014. aastal, mille käigus tuvastas pikaajalised ja süsteemsed rahapesu tõkestamise normide rikkumised. 2015. aasta augustis lahkus oma kohalt Danske Eesti haru kauaaegne juht Aivar Rehe, seda eeskätt tehingute pärast, mida tehti Eesti filiaalis aastatel 2011-2014 ja millel on rahapesukahtlus.

Suure tõenäosusega oli rahapesukahtlus põhjuseks, miks Rehest ei saanud eelmise aasta suvel Bigbanki uut juhti, sest finantsinspektsioon ei andnud Postimehele teadaolevalt selleks luba. Finantsinspektsioon seda ametlikult kinnitada ei saa.

Taani finantsjärelevalve teatas möödunud aastal, et pangal on rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisel olulisi puudujääke ning esitas sellele süüdistuse Eesti haru rahapesuohtude ebapiisavas jälgimises.

Möödunud aasta septembris teatas Danske Bank, et on laiendanud oma Eesti filiaali klientide ja ülekannete uurimist vahemikus 2007 kuni 2015. Uurimist määrati juhtima Taani luureagentuuri endine juht Jens Madsen.

Oktoobris võttis Pariisi esimese astme kohus uurimise alla võimaliku rahapesu juhtumi Danske Banki Eesti filiaalis vahemikus 2008 kuni 2011. Taani ärilehe Berlingske andmeil on Prantsuse uurimine seotud Vene advokaadi Sergei Magnitski juhtumiga.

Käesoleva aasta aprilli alguses teatas Danske, et ettevõtte juhatuse liige Lars Mørch, kes vastutas alates 2012. aastast panga Baltimaade äride eest, lahkub Eestiga seotud uurimise tõttu ametist. Mõni päev hiljem lahkus Danske Banki Baltikumi ettevõtete panganduse direktor Tõnu Vanajuur ametist.

Aprilli lõpus teatas pank, et loobub lähitulevikus Balti riikides era- ja äriklientide teenindamisest, keskendudes edaspidi Baltimaades vaid Põhjamaade klientide tütarettevõtete ja rahvusvaheliste korporatsioonide teenindamisele.

Taani finantsjärelevalve teatas 3. mail, et ei karista Danske Banki Eesti filiaali kaudu rahapesu võimaldamise eest, kuid tegi pangale kaheksa ettekirjutust ja kaheksa noomitust. Ettekirjutustega nõuti peamiselt sisekontrolli suurendamist ja reeglitest kinni pidamise tagamist. Samuti märkis finantsjärelevalve, et pangal tuleb tulevikus inspektsiooni endaga korrektsemalt suhelda.

Kaheksas noomituses juhtis Taani finantsjärelevalve tähelepanu Danske Banki tegevuse puudustele, mistõttu sai võimalikuks rahapesu Eesti haru kaudu. Finantsinspektsioon heitis ette sisekontrolli nõrkust, soovimatust vihjeid rahapesu kohta piisavalt uurida, soovimatust ka rahapesujuhtumeid piisavalt kiiresti uurida ja Eesti juhtkonna väljavahetamisega venitamist.