Põllumajandusministeeriumi asekantsler Andres Oopkaup kinnitas, et riik jätkab suhkrutrahvi vaidlusi kohtus, kus pooleli on vaidlus enam kui 20 firmaga 407 miljoni krooni ehk 26 miljoni euro üle.
Suhkrutrahv nõutakse ettevõtjailt ikkagi kohtu kaudu sisse
Eesti kohtud ootavad praegu Euroopa Kohtu eelotsust. Viimast küsis tänavu veebruaris riigikohus, kui hakkas lahendama riigi ja AS Pimixi vaidlust. Riik nõuab Pimixilt 16,3 miljonit krooni (1,04 mln eurot) laovarumaksu 550 tonni või eest, mille firma oli 2004. aasta mais varunud.
2004. aasta mais liitus Eesti euroliiduga ja vastavalt liitumislepinguga võetud kohustustele ei tohtinud ettevõtted omada suuri toiduainete laovarusid, mis võinuks moonutada konkurentsi. Kõige enam varuti suhkrut, mistõttu avalikkus tunneb seda probleemi suhkrutrahvi nime all.
Oopkaup ütles eile, et Euroopa Kohtu eelotsust on oodata selle aasta lõpus või tuleva alguses. Vaidlus käib selle üle, kas Eesti ettevõtjad oleks pidanud teadma, millised toiduained on keelatud laovarude määruses.
Probleem on selles, et Euroopa Komisjon ei tõlkinud määrust eesti keelde. Eesti riik püüab aga tõestada, et numbrid on nii eesti kui ka inglise keeles ühesugused, sest toiduaineid ei märgita seal mitte sõnadega, vaid igal kaubal on oma kood.
«Diskussioon käib selle üle, kas numbrid on eesti keeles ja inglise keeles ühtmoodi arusaadavad,» lausus Oopkaup.
Äsja sai teatavaks, et valitsuse katsed Euroopa Kohtus meile määratud suhkrutrahvi vähendada on liiva jooksnud. Euroopa Kohus otsustas, et ei võta arutada Eesti kaebust esimese astme kohtu otsuse peale.
Eesti maksis euroliidule 536 miljonit krooni trahvi suhkru ja 103 miljonit muu toidukauba eest. Riik püüdis Euroopa Kohtus tõestada, et sellest umbes 200 miljonit oli valesti määratud, sest tegemist oli suhkruga, mille olid varunud kodumajapidamised.