Päevatoimetaja:
Sander Silm

Investor: idufirmade kolimine välismaale pole mingi ime (1)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Ari Helgason
Ari Helgason Foto: Erakogu

Startup-ettevõtted peavadki viima oma üksused sihtturgudele lähedale ja see on loomulik, leiab globaalse investeerimisettevõtte Index Ventures üks investoritest Ari Helgason.

«Mis puutub sellesse, et paljud ettevõtted kolivad oma peakontorid kodumaalt välja, siis on asi ambitsioonis. Kui lood toodet, mille järele on eelduslikult nõudlus kogu maailmas, siis tuleb vähemalt marketingiüksused viia neile turgudele lähedale,» ütles Ari Helgason Norras toimunud ürituse Startup Extreme ajal Postimehele.

Kui pajud oma peakontori ja juriidilise keha mujale maailma viinud iduettevõtted on öelnud, et selle põhjuseks on suurinvestorite nõue, siis Helgason sellega ei nõustu.

«Ma ei arva, et tegemist on investorite otsese nõudega. Ma ise olen Islandilt ja näen kogu aeg, kuidas inimesed loovad Reykjavíkiks on esialgse toote  ning kui kätte jõuab aeg turundamiseks ja müümiseks, siis luuakse kas peakontor või müügiesindus mujal. See lihtsalt sõltub äri eesmärkidest,» rääkis Helgason.

Uurisime Helgasonilt ka seda, mis Euroopal viga on, et maailma tehnoloogiaettevõtete TOP100 hulgas leiame, esimese siinse ettevõtte alles kuuendast kümnest.

«Turu fragmenteeritus on kindlasti üks põhjus. Näeme seda, et väga suur osa Euroopa ettevõtjaid siirdub USAsse, et oma ettevõtteid seal kasvatada. Neil tuleb ju lõppude lõpuks otsustada, kus nende eelised kõige paremini esile tulevad ja kus nad leiavad arenguks kõige rohkem sobivaid talente – väga suur valik on kindlasti Euroopas, aga teiste oskustega talente jällegi näiteks Silicon Valley’s. Kindel on see, et Euroopas on teatud liiki talente keeruline leida,» arvas Helgason.

Samas oli ta Euroopa tuleviku osas optimistlik. «Ma arvan, et head ja sisukad ettevõtted võivad tulla kõikjalt maailmast ja Euroopa ei ole erand. Arvan, et me veel hakkame nägema efekti, kus Euroopas sünnib järjest enam startup-ettevõtteid, toimuvad IPOd, exitid ning üha rohkem inimesi saab idufirmadest esimesed kogemused ettevõtete kasvatamisel. Euroopa on järje enam meie fookuses,» rääkis Helgason.

Miks me vajame üldse startup-ettevõtteid, miks suured ettevõtted pole valmis võtma eksperimenteerimiseks riske? Helgasoni hinnangul usuvad parimat ettevõtjad usuvad millessegi, millesse paljud teised inimesed mitte.

«Kui alustada millegi loomist nullist, siis suurettevõtetel pole palju stiimulit seda teha, kuna, esimestel aastatel on see nii väike, et see on nende jaoks mõttetu. Väikesed tiimid koosnevad aga väga pühendunud inimestest, nad suudavad kiiremini tegutseda, neil on võimalus eksperimenteerida, nende kuklas ei ole tuntud brände, mis seda takistaksid,» ütles ta.

Tagasi üles