/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2018/06/22/7914616t1h0475.jpg)
Eurotsooni rahandusministrid leppisid reede varahommikul kokku Kreeka võlaleevenduses, teatas Euroopa Komisjoni majandusvolinik Pierre Moscovici pärast maratonkõnelusi Luksemburgis.
Eurotsoon leppis kokku Kreeka võlaleevenduses (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
"Kreeka kriis lõpeb täna siin," lausus Moscovici. "Me jõudsime viimaks selle tee lõppu, mis oli nii pikk ja keeruline, mistõttu on see ajalooline hetk."
Suure osa laenude tagasimaksmise tähtaegu pikendatakse 10 aastaks ja võlga restruktureeritakse, et Kreeka võetaks võlaturul paremini vastu.
Kreeka on saanud kaheksa kriisiaasta vältel Euroopa laenuandjatelt kokku 241,6 miljardit eurot. Laenuprogramme on olnud kolm.
Kreeditorid nõustusid eraldama kolmandast abipaketist Kreekale 15 miljardit eurot riigi abiprogrammist lahkumise hõlbustamiseks ning see jätab Kreekale 24 miljardi euro suuruse turvapuhvri.
Väljaande Financial Times andmetel pikendatakse tagasimaksmist umbes 100 miljardi euro osas. Kolmas laenuprogramm oli 86 miljardit eurot, millest Kreeka on välja võtnud 47 miljardit. Summa aitab Kreekal hakkama saama ilma selleta, et koheselt oleks vaja turgudelt rahastamist hankida
"Ma olen rõõmus," ütles Kreeka rahandusminister Efkleidis Tsakalotos kõneluste järel. "Aga, et see oleks asja väärt, peame tagama, et kreeka rahvas näeb konkreetseid tulemusi...nad peavad tunnetama muutust oma taskutes," lisas ta.
Saksamaa survel jääb Kreeka võlaleevendus lühiperspektiivis sõltuma kokkulepitud reformide elluviimisest, mis võib edukaks osutumise korral tuua valitsuse eelarvesse aastas umbes miljard eurot.
"Me tagame, et surve edasiste reformide elluviimiseks jääb tugevaks...keskpikas ja pikas perspektiivis," ütles Austria rahandusminister Hartwig Löger.
Alates 2010. aastast on Kreeka saanud rahvusvahelisi laene ühtekokku 300 miljardi euro väärtuses ning riigi erasektori võlga on oluliselt restruktureeritud.
Abiprogrammidega kaasnesid ranged kasinusmeetmed, mis paiskasid riigi tõsisesse majandussurutisse, mis tõi omakorda kaasa massilise töötuse.
Kreeka tööpuudus on praeguseni eurotsooni suurim - 21 protsenti.
Kreeka on kaotanud kaheksa kriisiaasta jooksul veerandi oma SKP-st ning riik suutis taastada majanduskasvu alles eelmisel aastal. Reitinguagentuurid on sel aastal tõstnud riigi krediidireitingut, viidates paranevale eelarveolukorrale, poliitilisele stabiilsusele ja majanduskasvule.