:format(webp)/nginx/o/2020/10/26/13435796t1h4758.jpg)
/nginx/o/2015/02/23/3797849t1h7eb9.jpg)
Kui ligi 20 aastat on olnud selge, et salaalkoholiks peetakse Venemaalt või Valgevenest toodud maksumärgita kahtlast piiritust või puskarit, siis lokkav piirikaubandus Lätiga on salaviina mõistet kõvasti hägustanud.
Läti piirikaubanduse mõju: inimesed ei saa enam aru, mis on salaviin (2)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sellisele järeldusele jõudis konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing, tutvustades täna Eesti Kaubandus-Tööstuskojas toimunud ümarlaual möödunud aasta varimajanduse trende Eestis. Tema sõnul on möödunud aastal salaturu olemus Eestis väga palju muutunud.
Alates 1998. aastast tehtud salaturu uuringutes oli illegaalse alkoholi mõiste tarbijatele suhteliselt arusaadav ja piirdus enamasti välismaal toodetud ja Eestis edasimüüjate poolt müüdud ilma maksumärkideta viina ja piiritusega.
/nginx/o/2018/03/05/7660815t1hee51.jpg)
Pärast järske aktsiisitõuse ja Läti piirikaubanduse hoogustumist ei ole probleem enam nii lihtsasti hoomatav. Nimelt ei anna paljud inimesed endale aru, et kui nad toovad Läti piirikauplustest alkoholi ja müüvad seda Eestis edasi, liigitub selline alkohol salaalkoholiks ehk sisuliselt on tegu uut tüüpi salaturuga.
/nginx/o/2018/06/21/7913840t1hb8e0.jpg)
Salaalkoholi tarbimine tervikuna on võrreldes 2016. aastaga veidi kasvanud – 3 protsendilt 5 protsendini, mis on arvutatud kõigist alkoholitarbijatest. Josingu hinnangul võib siin mõjutajaks olla just Lätist toodud alkoholi edasimüük, mida varasematel aastatel pole olnud.
Salaviin on üle kahe korra odavam
Uuring näitas, et inimeste põhiline motivatsioon osta salaalkoholi on hind. Nimelt selgub värskest uuringust, et kui mullu maksis liiter keskmise hinnaklassi viina 20,43 eurot, siis salaviin maksis samal üle kahe korra vähem, 8,85 eurot.
/nginx/o/2018/06/21/7913842t1h72da.jpg)
On märkimisväärne, et kui viina poehind on aastatega pidevalt kasvanud, siis salaviina hind keeras hoopis langusse – 10,58 eurolt 8,85 eurole liitri pealt. Josing leidis, et salaviina turul on väga tugev konkurents. Taas tasub vaadata Lätist toodud käraka poole, mis on «traditsioonilist» salaviinaäri kimbutama hakanud ja hindu alla surunud. Kusjuures uue alkoholiliigina on salaturule ilmunud õlu, mida samuti Läti piirikauplustest ostetakse ja Eestis edasi müüakse.
Konjunktuuriinstituut joonistas välja keskmise salaalkoholi ostja profiili. Selline inimene on reeglina madalama haridusega, 18–29-aastane, eestlane, mees, kes on suurema alkoholitarbimisega ja kelle elukoht on pigem Lääne-Eestis, näiteks Pärnus. Samuti käib ta meelsamini Läti piiripoodides viina ja õlle järel.
Uuringu käigus küsiti inimestelt, mida tuleks salaviina turu ohjeldamiseks teha. Selgub, et inimesed on kaotamas optimismi rangemate alkoholipiirangute suhtes. Vähenes nende vastanute hulk, kes leidsid, et salaalkoholi tootjatele, vahendajatele ja müüjatele tuleks oluliselt karmimaid karistusi keerata. Samas kasvas märkimisväärselt nende arv, kes ütlesid, et Eesti kõrgeid alkoholiaktsiise tuleks vähendada.
Lõpetuseks leidis uuringu juht Marje Josing, et kuigi salaalkoholi ostmine ja joomine on 20 aasta jooksul drastiliselt vähenenud, võiks valitsus vältida heitlike ja ebastabiilsete maksumuudatuste tegemist, mis salaturu mõistet kas hägustuvad või inimesi uuesti rohkem salaalkoholi tarbima panevad.
Maksuamet: Lätist toodud alkohol on legaalne alkohol
Maksu- ja tolliameti teabeosakonna juht Janek Leis selgitas inimestele, et Lätist toodud alkohol ei ole automaatselt salaalkohol või ebaseaduslik alkohol. Kui kogused jäävad Euroopa Liidus sätestatud normide piiresse, on kõik korras. Ta rõhutas, et illegaalseks muutub piirikaubandus vaid juhul, kui alkoholi Eestis edasi müüakse.
:format(webp)/nginx/o/2018/06/21/7913585t1h006f.jpg)
«Edasimüük on keelatud tegevus, kuna sealt jääb Eesti riigile aktsiisimaks tasumata,» rääkis Leis. Ta lisas, et selle tõkestamisega nad ka iga päev tegelevad. Samas jäävad nende käed mitmes mõttes lühikeseks, kuna väiksemas mahus sõpradele või sugulastele alkoholi edasimüüki efektiivselt kontrollida on väga keeruline. Siiski usub Leis, et selline tegevus ei ole valdav.
Maksuamet tegeleb ka sellega, et tõkestada lõunanaabritelt ostetud alkoholi aktiivset edasimüüki Lõuna-Eesti baarides, pubides ja meelelahutusasutustes. Leis tunnistas, et nad on selliseid juhtumeid avastanud, kuid lisas taas, et salaalkoholi müük pole oluliselt neis piirkondades kasvanud.