Saaremaa hiigeltuulepark jõuab lõpuks valitsuse lauale

Tuulepark. Foto: Tairo Lutter

Valitsus arutab neljapäevasel kabinetiistungil Saare Wind Energy OÜ Saaremaa rannikule plaanitava hinnanguliselt 1,7 miljardit eurot maksma mineva 100 tuulikuga tuulepargi rajamise menetluse algatamist.

Valitsusele annab ettekande hoonestusloa menetluse algatamisest meretuulepargi rajamiseks Saaremaa läänerannikule majandus- ja taristuminister Kadri Simson, teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo.

Saare Wind Energy OÜ on 2015. aastast planeerinud Saaremaa rannikule hiidtuuleparki ja viimati saatis möödunud aasta lõpus valitsusele palve, et viimane teeks otsuse meretuulepargi hoonestusloa menetluse algatamisega.

"Asja menetlemine on kestnud tänaseks rohkem kui 2,5 aastat ning sealjuures ei ole hoonestusloa menetluse algatamine veel hoonestusloa ega ehitusloa väljastamine, vaid alles ametliku protsessi algus projekti realiseerimise analüüsimiseks. Hoonestusloa menetlus, mille osaks on ka mahukas keskkonnamõju hindamine, kestab eeldatavasti umbes kolm aastat ning alles selle järel on avalikul võimul võimalik teha otsus, kas hoonestusluba väljastada või mitte," lisas ettevõte toona.

Möödunud aasta septembris teatas majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM), et valitsus plaanib lähiajal otsustada Saaremaa hiigeltuulepargi loa algatamise. "Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium kui eelnõu korraldaja on teinud kõik endast oleneva, et Saare Wind Energy OÜ poolt esitatud meretuulepargi hoonestusloa menetlus saaks vabariigi valitsuses algatatud," märkis toona MKM-i energeetika asekantsler Ando Leppiman.

Enne seda pidi valitsus viimati möödunud aasta veebruaris otsustama, kas algatada Saaremaa hiigeltuulepargi hoonestusloa menetlus või mitte. Valitsus toona selle punkti arutamiseni siiski ei jõudnud ja punkt jäi päevakorrast välja.

Saare Wind Energy OÜ plaanib rajada Saaremaa läänerannikust 10 kuni 27 kilomeetri kaugusele 1,7 miljardit maksva 100 tuulikuga meretuulepagi, mis oli varaseimalt plaanitud töösse rakendada 2022. aastal. Tuulepargi rajamise võimaldamiseks peab valitsus algatama hoonestusloa menetluse, mis iseenesest ei tähenda, et hoonestusluba ka antakse. Saare Wind Energy OÜ esitas MKM-ile hoonestusloa taotluse 2015. aasta aprillis.

Hoonestusloa menetluse algatamise otsusega algatatakse lisaks ka keskkonnamõju hindamine. Taotlejale pannakse kohustus keskkonnamõju hindamise käigus analüüsida kaasnevaid mõjusid ja välja selgitada ning teostada asjakohased uuringud. Hoonestusluba taotleb ettevõte 50 aastaks, mis on keskmine periood arvestades rajatise eeldatavat püsimise aega ja hooldustingimusi. Tulevikus on tähtaega vajadusel võimalik pikendada.

Saare Wind Energy on teatanud, et tuulepargi rajamine aitab Eestis taastuvenergiaallikatele üleminekule positiivselt kaasa. Tuuleelektrijaama töö kavandatakse kogu ekspluatatsiooniperioodil pidevana ning selle tootmismaht sõltub eeskätt avamerel kujunevatest tuulekiirustest, samuti tuulikute tehnilise hoolduse kvaliteedist.

Meretuulepark koosneb 100 avamere tuulikust, igaüks võimsusega 6 megavatti, merel paiknevast alajaamast, alajaama ühendatud elektrikaablitest ja elektri ülekandesüsteemist maismaal paiknevasse liitumispunkti. Tuulikud paigutatakse üksteisest 800–1100 meetri kaugusele. Tuulikute lõplik paiknemine täpsustub keskkonnamõju hindamise käigus.

Ettevõte plaanib pargis kasutada tuulikutena Siemensi elektrituulikuid, mis võimaldavad toota elektrit tuulekiiruse puhul 3–25 meetrit sekundis. Eeldatav tuuliku torni kõrgus on 102 meetrit ja ehitise maksimaalne kõrgus on kuni 180 meetrit merepinnast. Tuulikud planeeritakse paigaldada 20–35 meetri sügavusele vette ning hinnanguliselt on arvestatud iga tuuliku vundamendi põhjapindalaks kuni 500 ruutmeetrit.

Tuulepargi aastaseks elektritoodanguks on kavandatud 2800 gigavatt-tundi, mis moodustab 30,9 protsenti Eesti-sisesest 2015. aasta koguelektritoodangust.

Äriregistri andmetel on 33 000-eurose põhikapitaliga Saare Wind Energy omanikud 66,7 protsendiga Veiko Väli ja 33,3 protsendiga Kuido Kartau.