Aserite riiklik naftahiid lahkus Eestist

Aserbaidžaani naftafirma teenusüksuse Eestisse toonud Sulev Loo töötas enne Eesti Raudtee juhatuse esimehena. Foto: Eero Vabamägi / Postimees

Eesti kaotas ühe olulise välisinvesteeringu, kui Aserbaidžaani riiklik naftafirma SOCAR pani kõigest pool aastat tegutsenud Tallinna teenusüksuse uksed järsku kinni.

Socar Trading Services Tallinn OÜ eesmärk oli pakkuda emafirmale raamatupidamis- ja finantsteenuseid ehk tuua siia n-ö backoffice. Veel möödunud aasta lõpus otsiti Tallinna kontorisse IT-töötajaid ja raamatupidajaid. Kuni sulgemiseni töötas siinses üksuses umbes 20 inimest.

Miks aserid Eestist lahkusid? Ettevõtte juht, endine Eesti Raudtee juhatuse esimees Sulev Loo andis põiklevaid vastuseid. «Ma tahaks praegu need asjad inimestega ja niimoodi ära lõpetada. Midagi väga rääkida ei ole. Paras jant käib. Mis sa ikka siin pasundad,» ütles Loo.

Küll aga ütles ta seda, et Tallinna kontor on juba kinni ja praegu tõmmatakse viimaseid otsi kokku. «Me ei tee midagi paremaks mitte kellegi jaoks, kui ma hakkan seda siin kommenteerima,» lisas Loo.

Olgu ka öeldud, et Sulev Loo lubas Postimehele selle nädala esmaspäeva või teisipäeva jooksul kontori sulgemise kohta ametliku kommentaari anda, kuid pole seda veel teinud. Samuti on Loo lubanud juba viimased pool aastat SOCARi Eesti haru käekäigust rääkida, kuid on intervjuud pidevalt edasi lükanud ning seejärel kõnedele ja meilidele vastamata jätnud.

Majandusväljaanne Bloomberg kirjutas aga möödunud reedel, et Eesti üksuse sulgemise taga on juhtkonna soov kärpida ettevõtet keerulises turuolukorras, kus naftakauplejate kasumid on vähenenud. Seda kinnitab ka SOCARi siia toomisega tegelenud Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) välisinvesteeringute keskuse direktor Allan Selirand.

SOCAR Trading peakontoriga Genfis kuulub Aserbaidžaani riiklikule naftafirmale SOCAR (State Oil Company of Azerbaijan Republic). Tradingu haru eesmärk on tegeleda aserite naftasaaduste kauplemise ja müügiga.

Möödunud aasta juuni seisuga töötab SOCAR Tradingu viies kontoris (Genfis, Londonis, Singapuris, Dubais ja Houstonis) kokku 257 inimest.

EAS: väga kurb meel on

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) välisinvesteeringute keskuse direktori Allan Seliranna sõnul tuli SOCARi lahkumine ootamatult, kuid mingeid etteheiteid aseritel Eestile ei olnud.

Selirand, kelle meeskond aserite Eestisse meelitamisega tegeles, ütles, et aserite lahkumise taga oli peakontori otsus ettevõtte tegevus ümber struktureerida. «Me pole saanud mingit kriitikat Eesti majandus- ja investeerimiskeskkonna aadressil. Nad olid vägagi kursis, kuhu nad tulevad,» rääkis Selirand. «Nad ei kavatse Eesti kontorit kuhugi mujale viia. Pole eeldust arvata, et me oleks lüüa saanud.»

Miks aga ikkagi nii järsku pillid kokku pakiti? Selirand rääkis, et me oleme Eestis harjunud skandinaavialiku äristiiliga, kus ettevõtted teevad strateegiaid kuni 10 aastat ette ning kaalutlevad iga sammu. «Samas on majandusruume ja ettevõtteid, kus otsuseid tehakse kiiresti. Kui SOCARi trendid ja arvutused näitasid, et neil pole mõtet siin olla, saan ma nende kiirest otsusest täiesti aru.»

Selirand jätkas, et EAS tegeleb aastas 30-40 välisinvesteeringu Eestisse toomisega, mistõttu on paratamatu, kui mõned neist lahkuvad. «Aga muidugi on kurb, väga kurb meel, et SOCAR ära läks,» sõnas ta.

SOCARi Eesti harus töötas umbes 20 inimest. «Nad kõik on oma sektori professionaalid ja leiavad kindlasti tööd. Nende järele on Eesti tööturul vajadus olemas,» avaldas Selirand lootust.