Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2016/09/15/5838807t1h8c98.jpg)
/nginx/o/2018/06/19/7911185t1ha4b9.jpg)
Juuni alguses Eestit külastanud regionaalpoliitika voliniku, rumeenlanna Corina Crețu sõnul jääb lõpuks otsus selle üle, kas eurorahade järgmiste perioodide rahajaotust arvestades oleks Eestit mõtekam kaheks piirkonnaks jaotada, ennekõike Eesti valitsuse otsustada. Rahandusministeeriumi sõnul on aga hetkel olulisemaid teemasid.
Eesti rahandusminister Toomas Tõniste ütles pärast teiega kohtumist, et Eesti on olnud Euroopa Liidu jaoks hea investeering. Millised teised ELi liikmesriigid on olnud sama heaks investeeringuks?
Loomulikult on investeeringute intensiivus olnud jõukamates liikmesriikides ja regioonides madalam, rohkem on saanud vähemarenenud piirkonnad. Kuigi kõikjal Euroopas on näha käegakatsutavaid tulemusi, on need kõige ilmsemad uutes liikmesriikides.
EL-i struktuurifondid loodi 1975. aastal, sellest ajast alates on kõik ELi liikmesriigid neist kasu saanud. Mul on heameel näha, et esimest korda ELi ajaloos on 2021-2027 rahastusperioodil kõige suurem eelarve just regionaalpoliitikale plaanitud.
Millised ELi piirkonnad või liikmesriigid vajavad enim järeleaitamist?