Eesti Pank: nõudlus välkmaksete järele on Eestis suur

Eesti Panga asepresident Madis Müller. Foto: PEETER LANGOVITS/PEETER LANGOVITS

Eesti liigub koos ülejäänud euroalaga kindlalt selles suunas, et pankadevahelised maksed toimuksid sekunditega ja et neid saaks teha ka riigipühadel ja nädalavahetustel, ütles Eesti Pangas toimunud välkmaksete teemalisel debatil keskpanga asepresident Madis Müller.

«Nõudlus välkmaksete järele on Eestis täiesti olemas, sest uuringu põhjal sooviks 70 protsenti Eesti inimestest, et pankadevahelised ülekanded liiguksid praegusest kiiremini. Enam kui kolmandik soovib seejuures raha saajani jõudmist vähem kui viie minutiga,» selgitas Müller. 

Müller lisas, et väikeriigina on Eestil oma eelised. Praegu pakub meil välkmakseid klientidele küll ainult SEB Pank, kuid piisab vaid viie panga liitumisest välkmaksete süsteemiga, et peaaegu kõik pankadevahelised maksed oleks võimalik teha välgukiirusel.

Euroopa Maksenõukogu hinnangul pakub enamik euroala pankasid aastaks 2020 oma klientidele välkmakseid. Praegu on välkmaksete süsteemiga liitunud Euroopas 580 panka. SEB Pank hakkas oma klientidele välkmaksete teenust pakkuma  möödunud aasta novembris.

Üleeuroopalise välkmaksete süsteemiga on saanud kõik pangad ja makseteenuse pakkujad liituda alates 2017. aasta novembri lõpust. Süsteem võimaldab teha makseid ühest pangast teise vaid sekunditega. Lätis pakub oma klientidele välkmakseid lisaks SEB Pangale ka Citadele. Euroopas kokku tehakse keskmiselt 10 000 välkmakset päevas ja suurem osa neist maksetest algatataksegi Baltikumist.

Eesti Pangas toimunud välkmaksete teemalisel debatil osalesid Eesti Panga asepresident Madis Müller, Tallinna Kaubamaja Grupi juhatuse esimees Raul Puusepp, SEB Panga juhatuse esimees Allan Parik ja TransferWise’i tootejuht Lars Trunin. Paneeldiskussiooni juhtis tehnoloogiaajakirjanik Ronald Liive.