Päevatoimetaja:
Aimur-Jaan Keskel

Leiutis: internetikaablid tajuvad merealuseid maavärinaid (1)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Foto on illustreeriv.
Foto on illustreeriv. Foto: Klaus Westermann/Caro/Scanpix

Uus tehnika kasutaks valguskaablite laserkiiri, mis merepõhja läbivate värinate peale kergelt võnguvad ning annaksid teadlastele võimaluse tabada veealused maavärinaid täpsemalt kui kunagi varem. Kõige selle saavutamiseks ei pea aga uusi kaableid merepõhja viima, juba olemasolev võrgustik on piisav.

Maavärinaid võib juhtuda planeedi igas nurgas, ent seismilised sensorid asuvad vaid maismaal. Merepõhja võib küll lasta akudel töötavaid sensoreid aga need on väga kallid ning katmist vajava pindala tõttu ei tasu rahaliselt ära. Vaid tõesti üksikud aparaadid mõõdavad merepõhjas vahet pidamata maakoore aktiivsust, vahendab Science.

Uus tehnika töötati välja tänu õnnelikule juhusele. Teadustöö autor Giuseppe Marra töötab valguskaablitega, mis ühendavad omavahel Euroopa aatomkelli. Suurbritannias Teddingtoni ja Readingut ühendav maa alune kaabel, mida Marra jälgis, on ülitundlik igasuguse vibratsiooni suhtes. Isegi kaabli kohal sõitvad autod mõjutavad väga õrnalt laserkiire murdumist. Marra idee oli laiendada seda sama põhimõtet ookeanipõhju katvale kaablistikule, mille kogupikkus on üle miljoni kilomeetri.

Teoreetilise maavärinate tabamise seadmestiku käiku saamiseks ei ole palju vaja. Kaabli mõlemasse otsa tuleb vaid panna laser ning sensor, mis tajuks õrnu muutusi valguskiire peegeldustes ning murdumistes. Oma mõtet testis Marra koos kolleegidega Vahemeres Sitsiiliat ja Maltat ühendava kaabliga, milles liikuvat valgust jälgides suutsid nad tabada 3,4 magnituudise maavärina. Täpset asupaika ei suudetud küll määrata, ent kui meetodit kasutada mitmel maavärinast mõjutatud kaablil, siis on ka täpse asukoha välja arvestamine võimalik.

Marra loodud tehnika rakendamine ei oleks isegi eriti kallis. Toimimiseks vajab see vastavaid laser-seadeldisi ning ühte kanalit tavapäraselt sadu kanaleid sisaldavatel ookeanipõhjakaablites. Marra arvates võiksid kaableid omavad ettevõtted ühe kanali lihtsalt teadlastele annetada, ilma rendita. Ühe kanali puudumine ei tähendaks tajutavat majandusliku kahju, ent avaks seismoloogidele enneolematuid võimalusi.

Uut tehnikat kirjeldav teadustöö ilmus ajakirjas Science.

Tagasi üles