/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)
/nginx/o/2018/06/13/7898635t1hee05.jpg)
Riigikogu võttis vastu relvaseaduse muudatuse, millega Eesti kaitsetööstusettevõtted saavad õiguse toota ja käidelda sõjarelvi, laskemoona ja lahingumoona.
Eesti ettevõtjad võivad nüüdsest toota sõjarelvi (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kaitseminister Jüri Luik sõnas, et muudatuse olulisus peitub kodumaistele kaitsetööstusettevõtetele sõjarelvade, laskemoona ja lahingumoona tootmiseks, transportimiseks, ladustamiseks, remontimiseks ning demilitariseerimiseks võimaluse loomises.
«Tegu on äärmiselt olulise muudatusega, millest võidavad nii Eesti majandus, julgeolek kui ka ettevõtjad,» rõhutas Luik kaitseministeeriumi pressiteates.
Kaitseministri sõnul on seni just relvastust ja laskemoona suures osas välismaalt hangitud, nüüd aga olukord muutub ning Eesti kaitsetööstusettevõtjate ekspordivõimalusedki suurenevad.
«Relvade ja laskemoona käitlemise õiguse puudumine on pikalt olnud Eesti kaitsetööstuse murekoht, mis takistab kaitsevaldkonna arengut,» lausus Luik.
Seadusemuudatusega kaasnevad ka nõuded ning sanktsioonid.
Tegevusluba väljastatakse ainult Eestis tegutsevatele ning registreeritud ettevõtetele ning ettevõtjad, omanikud, juhid, vastutavad isikud ja töötajad peavad läbima taustakontrolli.
Seaduseelnõus prognoositult taotleb esimese aasta jooksul luba viis kuni kuus kodumaist ettevõtet, järgnevatel aastatel üks kuni kaks ettevõtet aastas.
Lisaks võttis riigikogu täna vastu seadusemuudatuse, mis võimaldab hakata taotlema kaitseväekohustuse täitmisest kõrvalehoidjate õiguste ja lubade kehtivuse ning väljastamise piiramist.