:format(webp)/nginx/o/2017/09/18/7114605t1hebf1.jpg)
/nginx/o/2017/08/31/7050187t1h422b.jpg)
Finantsinspektsioon avaldas mullu oma veebilehel 450 hoiatusteadet nii Eestis kui ka mujal Euroopa Liidus tegevusloata tegutsevate ettevõtete, peamiselt investeerimisteenuste pakkujate kohta. Teateid oli üle saja võrra enam kui aasta varem.
Finantsinspektsioon hoiatab aastas sadade ettevõtete eest
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tehnoloogiline areng on pannud ka kelmid üha kavalamat inimestelt raha välja petma, kirjutab finantsinspektsiooni tarbijaveeb minuraha.ee. Näiteks esineb järjest enam juhtumeid, kus välisriigi füüsiline isik asutab Eestis juriidilise isiku ning viimane registreerib oma tegevuse majandustegevuse registris, ehkki Eestiga puudub tal vähimgi seos. Ettevõte võib end oma kodulehel registrikoodiga reklaamida, kuid luba tegutsemiseks tal tegelikult puudub.
Sellist skeemi nimetakase nö viisnurkskeemiks, mille puhul selle harud ulatuvad maailma eri nurkadesse. Ettevõtte juriidiline keha on Eestis asutatud osaühing, kuid kõik muu – ettevõtte omanik, juhid, pangakonto, veebileht ja kliendid – asuvad väljaspool Eestit erinevates riikides, kus kehtivad erinevad seadused. See omakorda raskendab petturite tabamist ja karistamist. Osaühingu Eestis registreerimise üheks põhjuseks võib olla, et siin on seda võib-olla kergem teha kui mõnes teises riigis.
Teiseks võidakse ära kasutada Eesti head kuvandit uute tehnoloogiliste äriideede juurutamise keskkonnana. Sageli näeb seda ICOde valdkonnas, kus mitmed teistes riikides pakutavad ICOd on tehtud ettevõtete poolt, mis on Eestis registreeritud.
Ehkki teenust pakutakse Eesti ettevõtte kaudu, ei tähenda see, et just Eesti inimesed saavad sellise skeemi puhul alati petta. Kliente püütakse erinevaist maailmapaigust ning halvemal juhul kaotavad investorid kümneid tuhandeid eurosid. On ka ettevõtteid, kes reklaamivad end Eesti aadressiga, olles ise registreeritud hoopis näiteks Marshalli saartel.
Finantsinspektsioon hoiatab tihtipeale kliente ja investoreid ka äriühingute eest, kes on registreeritud väljaspool Eestit, kuid pöördunud Eesti elanike poole ja pakkunud neile investeerimisteenuseid, omamata seejuures tegevusluba. Nende ettevõtete taga on sageli vilunud müügiinimesed, kes pakuvad telefoni teel võimalust teenida kerge vaevaga suurt raha. Tuleb vaid veebilehel konto teha, sinna raha kanda või oma krediitkaardi number anda ja maakler võtab ohjad üle – kaupleb valuutadega, ostab-müüd aktsiaid või väärtpabereid. Usaldust lisab hea kuvand internetis – ilus koduleht ning kiitvate kommentaaridega fantoomfoorumid.
Eelmisel aastal finantsinspektsioon kodulehel avaldatud hoiatusteadetest 30 olid seotud Eestiga ehk teenusepakkujaks oli Eesti äriühing või siis välismaine «keha», kes pöördus Eesti elanike poole ja pakkus suurepärast investeerimisvõimalust. Tänavu on avaldatud juba 18 Eestiga seotud hoiatusteadet.