Elering: elektrivõrgu desünkroniseerimine Venemaast võib edasi lükkuda

Elektriliinid. Foto: Eero Vabamägi / Postimees

Eesti põhivõrguhalduri Eleringi tegevjuhi Taavi Veskimäe sõnul on varustuskindluse ja maksumuse poolest vaieldamatult parim variant Leedu ja Poola vahelised kaks vahelduvvoolu ühendust ning sellega mittenõustumine lükkab Baltimaade elektrivõrgu Venemaa sagedusalast desünkroniseerimise edasi.

«Tõenäoliselt võiksime jõuda desünkroniseerimiseni 2025. aasta lõpuks, aga selle eelduseks on, et see lahendus, mis nüüd tekib, on töökindel ja tasuv. Kui ta ei ole töökindel, siis meie arust tuleks see edasi lükata kuni lahenduse leidmiseni, mis tagab meile töökindluse,» ütles Veskimägi Eesti elektrisüsteemi varustuskindluse aruande esitlemisel.

«Uuringud on väga selgelt näidanud, et kaks vahelduvvoolu ühendust on kõige paremad nii rahalisest kui varustuskindluse seisukohast. Meil pole põhjust sellest seisukohast loobuda. Kui keegi ütleb, et ühte vahelduvvoolu lahendust ei ole võimalik juurde ehitada, siis ta peab ütlema, mis on sama kuludest ja varustuskindlusest lähtuv lahendus. Meie seda ei tea, seda peab keegi täiendavalt uurima,» lisas Veskimägi.

Eesti, Läti, Leedu ja Poola ei ole senini suutnud saavutada kokkulepet, kuidas põhimõtteliselt ühendada lahti ehk desünkroniseerida Baltikumi energiavõrk Venemaa ja Valgevene energiavõrgust ja sünkroniseerida see Kesk-Euroopa võrguga.

Leedu ja Poola sooviksid sünkroniseerimise teha ühe Leedu-Poola ehk Lit-Pol kaabli kaudu. Läti ja Eesti hinnangul ei tagaks see vajalikku energiajulgeolekut ja tuleks kasutada vähemalt kahte Lit-Pol ühendust. Leedu süsteemihaldur Litgrid on teinud ettepaneku teise ühenduse rajamiseks 2025. aastal. Samal ajal kui kava kohaselt peaks toimuma Baltikumi desünkroniseerimine Baltikumi, Venemaa ja Valgevene (BRELL) elektrisüsteemist.

Märtsi alguses kutsusid Leedu energiaminister Žygimantas Vaičiūnas ja Leedu elektrivõrgufirma Litgrid tegevjuht Daivis Virbickas Baltimaid ja Poolat kiirendama elektrivõrgu sünkroniseerimist, märkides, et lahtiühendamiseks valmistub ka Venemaa, mis võib tähendada ohtu Balti riikide energiajulgeolekule.

Pooled on lubanud juunikuu jooksul kokkuleppeni jõuda. «Loodan, et jõuame ka selle kuu jooksul otsuseni, milline peaks olema koostöö lahendus Kesk-Euroopaga,» märkis Veskimägi.