Ametnik: aasta lõpuks peaks saabuma selgus toidurassismi teemal
/nginx/o/2016/11/28/6124107t1hbf23.jpg)
15. juuni 2018, 10:55
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2018/06/11/7895342t1hafbf.jpg)
Eelmisel aastal plahvatanud toidurassismi teema on Euroopa Liidus endiselt kuum ning aasta lõpuks loodetakse saada teemaga nii kaugele, et mõista, kui suur probleemi tegelik ulatus on.
Euroopa Komisjoni teaduse ja teadmistega nõuandva üksuse Joint Research Centre (JRC) toidupettuse ja selle ennetamise ala juht Franz Ulberthi sõnul on toidurassismi uurimine praegu nende peamine ülesanne. «Ka Juncker rääkis oma kõnes, et on lubamatu, kui ühe brändi toode maitseb liikmesriikides erinevalt,» sõnas ta.
/nginx/o/2018/06/11/7895341t1h431d.jpg)
JRC tegeleb hetkel toidurassismi tuvastamisega ning kui peaks selguma, et mõni toode on ühes liikmesriigis kvaliteetsem kui teises, siis saavad nad selle info Euroopa Komisjonile edasi anda. Nemad võtavad sel juhul kasutusele vajalikud meetmed. Selleks kogub JRC aga igast liikmesriigist toiduproove, et neid seejärel omavahel võrrelda. Tulemused plaanitakse kaardistada ja avalikustada aasta lõpuks.
Kõige raskem selle ülesande juures on aga objektiivselt kvaliteedi mõistmine. Ulberthi sõnul on üks kvaliteedi määramise viis kasutada tootja enda retsepti, et siis mõõta, kas tooted vastavad sellele.
Teine võimalus on aga kontrollida, kas tarbija ootused vastavad tegelikkusele. See on aga hulga subjektiivsem, sest paljudes riikides erinevad maitse-eelistused: see, mis ühes riigis maitseb hästi, ei pruugi seda olla teises riigis. «Tarbija jaoks on oluline ootus ja tarbimisel saadud kogemus,» märkis Ulberth. «Lõpuks loeb, kas sina kui tarbija oled rahul sellega, mis sa said.»
Kui aga peaks siiski selguma, et mõni toode erineb riigiti, siis uuritakse selle põhjuseid lähemalt ning kohe süüdistusi ei esitata, sest paljud tooted erinevad ka tooraine saadavuse poolest. Näiteks võib mõnes riigis maitsta mõni toode teistmoodi, sest tootjal on mõistlikum kasutada kohalikku toorainet.
Ühtlasi kui tootja suudab ära põhjendada kvaliteedi erinevuse maitse-eelistustega, siis ei lange talle toidurassismi süüdistus. Näiteks eelistavad põhjaeurooplased tihti võiga praetud toite, samas kui lõunaeurooplased naudivad oliiviõliga valmistatud sööki.