Ülevaade: millistele riigifirmadele jagab valitsus peale Eesti Energia 20 miljoni veel raha?

Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi. Foto: Artur Sadovski/Postimees

Kui kümme päeva tagasi kirjutas Postimees, kuidas opositsioonipoliitik Aivar Sõerd leidis selle aasta riigieelarve seletuskirja varasemast versioonist 215-miljonilise eraldise Eesti Energiale – mis osutus hiljem üksnes 20 miljoniks –, siis tegelikult on sarnaseid finantseerimistehinguid plaanitud ka mitme teise riigi ettevõtte ja sihtasutuse osas.

Kui eelmisel aasta eelarves oli Eesti valitsus finantseerimistehingute kuludeks pärast tulude maha arvestamist kirja pannud 170 miljonit, siis sel aastal on summa viiendiku võrra vähenenud, piirdudes natuke üle 135 miljoniga euroga, selgub selleaastasest riigieelarve seletuskirjast.

Lisaks rahandusministeeriumi valitsemisalas asuvale Eesti Energiale – kellele plaaniti eelarvet kokku pannes eraldada 20 miljonit – jagatakse sama ministeeriumi alla kuuluvatele sihtasutustele Keskkonnainvesteeringute Keskus ning Põhja-Eesti Regionaalhaigla sel aastal kokku kuus miljonit eurot. 

Kui Eesti Energia rahaeraldise näol on tegemist aktsiakapitali suurendamisega, siis sihtasutuste puhul on seletuskirja järgi tegemist laenude andmisega. Ühtlasi on riigieelarvelisi eraldisi kavandatud sellel aastal ka majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalasse kuulutavatele riigi osalusega ettevõtetele. 

Näiteks on põhivõrguettevõttele Elering plaanis eraldada 40 miljonit eurot seoses suuremahuliste investeeringutega 2018. ja 2019 aastal ning üle 1,7 miljoni euro on määratud Rail Baltic Estonia OÜ-le osakute märkimiseks. Kusjuures, Eleringi rahaeraldamise otsuse tegi valitsus juba märtsi alguses ära.

Peamised mahukad investeeringud, mis Eleringil lähiaastatel ees seisavad, on Eesti ja Soome vahelise gaasiühenduse Balticconnector rajamine ja Eesti ja Läti vahelise gaasiühenduse läbilaskevõime suurendamine. 

Ei pruugi realiseeruda 

Rahandusministeeriumi sõnul on tegemist riigi ettevõtetesse plaanitavate finantsinvesteeringutega, mida tehakse igal aastal riigi äriühingute ja sihtasutuste jaoks vastavalt valitsuse otsustele. Kristina Haavala ministeeriumi pressiosakonnast toonitas, et kõik need eraldised ei pruugi üldse realiseeruda. 

«Nagu näiteks Eesti Energia näitel on vähemalt kahel viimasel aastal juhtunud,» rääkis ta. Nii juhtus näiteks 2016. aasta lõpus, kui valitsus eraldas Tootsi tuulepargi 4,2 miljoni väärtuses mitterahalise sissemaksena Eesti Energiale, kuid otsustas selle pool aastat hiljem oma otsuse tühistada ja maa-ala siiski enampakkumisele panema. «Seega riigi eelarvestrateegia, riigieelarve ja valitsuse otsuste vahel ei ole täit sünkroonsus,» lisas Haavala.

Ministeerium pressiesindaja sõnul võib sama saatus tabada ka sel aastal Eesti Energiale eraldatud 20 miljonit, kuna seegi raha on osaliselt mõeldud Tootsi tuulepargi jaoks. Teadupärast ei saaks ei Eesti Energia ega Eesti riik sellel aastal Tootsi tuulepargile investeeringuid teha, kuna selle maa suhtes on praegu käimas kohtuvaidlus, sest eraettevõtjatest tuuleenergia tootjad vaidlustasid enampakkumise tingimused.

Ka ei tundu, et enampakkumisega sel aastal üldse mingi tulemuseni jõutakse, sest kohtuistung selles vaidluses on määratud alles 10. septembriks. «2018. aasta eelarve tegemise ajal oli teadmine, et Tootsi tuulepargi enampakkumine leiab aset ning Eesti Energial oli kavas selles ka osaleda,» märkis Haavala.

Kui jätta kõrvale eraldised, mida valitsus teeb oma ettevõtetele kas aktsia- või osakapitali suurendamiseks ning investeeringutoetustena sihtasutustele, siis jagatakse finantseerimistehingute näol ka muuks otstarbeks raha. 

Näiteks justiitsiministeeriumi valitsusalas läheb juba 2011. aasta septembrist neli miljonit aastas Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi külmikute rendimakseid ja niiviisi kümme aastat järjest. 

Maaeluministeeriumi finantstehingute reale on sel aastal väljaminekuna märgitud 500 000 eurot. Seal on selgituseks sekkumiskokkuostu läbiviimine ehk teravilja ja piimatoodete ostmine, mille eesmärgiks on tagada tootjatele minimaalne hinntase.

Raha läinud Rail Balticule, Nordicale ja Eleringile

Kui vaadata tagasi viimase viie aasta tehingutele, kus valitsus on otsustanud oma ettevõtete aktsia- või osakapitali suurendada, siis leiab Riigi Teatajast infot järgmiste tehingute kohta.

2014. aastal tegi Eesti valitsus osaühingu Rail Baltic  Estonia asutamisel 890 000 euro suuruse osakapitali sissemakse. 2015. aasta sügisel volitas valitsus majandus- ja taristuministrit tegema 32 miljoni suuruse sissemakse osaühingusse Transpordi Varahaldus, kellele kuuluvad rahvusliku lennufirma Nordica lennukid ning kes vastutab nendega seotud finantstehingute, sh väljarentimise eest.

Osakapitali suurendamiseks on Eesti valitsus pärast 2014. aastat teinud osaühingule Rail Baltic Estonia veel ka 924 000 euro (2015. aastal), 650 000 euro (2016. aastal) ja 1 650 000 euro (2017. aastal) suurused sissemaksed. Alates 2014. aastast on Rail Baltic Estonia teinud neile iga-aastaselt eraldatud summadest 650 000 euro suuruseid makseid Rail Balticu projekti koordineerivale RB Rail AS-ile, mis on registreeritud Lätis.

Aktsiakapitali suurendamise näidetena leiab palju valitsuse otsuseid, mis on seotud terve rea kinnistute eraldamisega Riigi Kinnisvara AS-ile mitterahalise sissemaksena. Siinkohal algavad eraldised mõnest tuhandest eurost ja lõppevad ligi viie miljoni väärtuses tehingutega. Ka Tallinna Lennujaamale on eraldatud kinnistuid 734 900 euro väärtuses.

2015. aasta sügisest leiab näiteks 40,7 miljoni euro suuruse makse ka Estonian Airi rolli üle võtnud rahvuslikule lennufirmale AS-ile Nordic Aviation Group ning kaheksa miljoni euro suuruse ettevõtte aktsiakapitali suurendamisse suuntud eraldise ka Eleringile. Viimane sai aasta hiljem, 2016. aastal riigilt veel täiendavalt 32 miljonit eurot.

Reformierakondlasest riigikogu liige Aivar Sõerd, kes kümme päeva tagasi riigi finantstehingutele tähelepanu juhtis, leidis toona Eesti Energia 20 miljoni näidet kasutades, et tema jaoks on selline eraldis arusaamatu. 

«20 miljonit eurot tõmmati tänavusest eelarvest maha näiteks Tallinna Linnahallile algselt kavandatud investeeringust,» tõi ta siis võrdlusena välja, märkides, et tegemist on üsna suure summaga, mida otse riigieelarvest riigifirmale eraldada.