/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)
/nginx/o/2018/06/08/7889546t1h364a.jpg)
Reedel pandi nurgakivi Eesti-Soome gaasiühenduse Balticconnector kompressorjaamale Soomes Inkoos, mis tähistab ehitustegevuse algust ühenduse rajamisel.
Balticconnector sai reedel Soomes nurgakivi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nurgakivi panekul osalesid Eleringi ja Soome riigile kuuluva Baltic Connector OY juhtide kõrval Euroopa Komisjoni asepresident Jyrki Katainen, Soome keskkonna-, energia ja elamuminister Kimmo Tiilikainen ning Eesti majandus- ja taristuminister Kadri Simson, teatas Elering.
Balticconnector suurendab gaasi varustuskindlust piirkonnas ja võimaldab aastal 2020 luua ühtse Soomet ja Balti riike hõlmava gaasituru.
«Eesti avas gaasituru reaalselt konkurentsile mõne aasta eest ning vaba konkurents on juba toonud kasu nii tarbijatele kui kauplejatele. Loodan, et ka Soome liitub peatselt liberaliseeritud gaasituruga riikide perre,» ütles Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi Balticconnectori nurgakivi panekul.
Eesti-Soome gaasiühendus koos Lõuna-Eestisse rajatavate objektidega maksab kokku ligukaudu 300 miljonit eurot ja Euroopa Liit rahastab projekti pea 200 miljoni euroga.
Balticconnectori merealuse osa pikkus Paldiskist kuni Inkooni Soomes on 77 kilomeetrit. Gaasitoru võimaldab maagaasi kahesuunalist liikumist. Ühenduase läbilaskevõime on 7,2 miljonit kuupmeetrit gaasi ööpäevas ehk 0,3 miljonit kuupmeetrit gaasi tunnis. Balticconnectori maapealse osa pikkus on Eestis 55 ja Soomes 21 kilomeetrit.