Päevatoimetaja:
Aimur-Jaan Keskel

ATML: Kange alkoholi turg langeb tarbimisest oluliselt kiiremini

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Kange alkohol. Foto on illustratiivne.
Kange alkohol. Foto on illustratiivne. Foto: Mihai Barbu / PantherMedia / Mihai Barbu

Eesti suurimaid kange alkoholi ja veini tootjaid ning maaletoojaid ühendava Alkoholitootjate ja Maaletoojate Liidu tegevjuhi Triin Kutbergi sõnul on kange alkoholi turg kuuendat aastat languses ning kiratseb riigi äkiliste aktsiisitõusude tõttu.

«Üha suurem osa Eestis tarbitud kangest alkoholist on pärit Lätist ning see on kogu sektori asetanud väga keerulisse olukorda. Kange alkoholi tootmine on aastaga langenud ligi 30 protsenti,» sõnas Kutberg ja nentis, et müük siseturul on langenud 23 protsendi võrra, kuid elanike poolt välismaalt toodud üldine alkoholikogus on konjunktuuriinstituudi andmeil kasvanud 225 protsenti. 1Need näitajad iseloomustavad turul toimunud ebaloomulikke ja drastilisi muutusi ning peegelduvad ka tarbimisnumbrites.»

Kange alkoholi tarbimine on vähenenud viimased kuus aastat, kuid mullune langus jääb tugevalt alla varasemate aastate keskmisele. Seega võib eeldada, et kui viimaste aastate aktsiisitõusud olnuks väiksemad, oleks kanget alkoholi 2017. aastal tarbitud vähem. Kutbergi sõnul võinuks oodata praegusest lausa kaks korda suuremat langust.

Kevadel avaldatud Eesti Konjunktuuriinstituudi piirikaubanduse uuring näitas, et 34 protsenti Eesti elanikest on ostnud alkoholi Lätist. Eestis on seega märkimisväärne grupp inimesi, kelle jaoks kange alkohol on teisel pool piiri odavam, mis tingib suuremate koguste ostmise, isiklike varude tekkimise ning need asjaolud koostoimes on omakorda tinginud tarbimise languse tempo pidurdumise. Näiteks saanuks 2017. aastal Läti piiripoodidest osta Eesti keskmise netopalga eest 89 liitrit viina, Eestis aga 56 liitrit.

«Peamiselt õlletarbimise kasvust tingitud tarbimise üldine kasv kinnitab viimaste aastate tendentsi, et Eesti elanikud joovad absoluutalkoholi arvestatuna kõige rohkem just õlut. Oluline on tähele panna, et nii oli see ka enne mullusuvist aktsiisitõusu,» märkis Kutberg.

«Tuleb silmas pidada, et piirikaubandus ei ole oma lage veel saavutanud. 2018. aastal on kange alkoholi piirikaubandusel kasvuruumi veel 23 protsenti ehk aasta lõpuks müüakse Läti piiripoodides 3,5 miljonit liitrit kanget alkoholi. Seega on ka jooksval aastal riigile  alkohoolsetest jookidest suurima maksukahju tekitaja kange alkohol,» lisas Kutberg.

Kutbergi sõnul järeldub Konjunktuuriinstituudi uuringust, et viimaste aastate järsud aktsiisitõusud ei ole aidanud Eesti elanike tervist parandada. Küll aga on ebamõistlik aktsiisipoliitika käivitanud piirikaubanduse, mis põhjustas riigile suure aktsiisitulu alalaekumise ning mis on oluliselt vähendanud kange alkoholi sektori konkurentsivõimet. Möödunud aastal kahanes kange alkoholi eksport rohkem kui 40 protsenti, mis iseloomustab tööstuse kurnatust. Seepärast ei piisa ühe aktsiisitõusu ärajätmisest, vaid sektor vajab pikaajalist maksurahu ning seda lootuses, et Läti aktsiise tõstab.

Tagasi üles