/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
:format(webp)/nginx/o/2017/05/31/6729229t1ha142.jpg)
SEB majandusanalüütiku Mihkel Nestori hinnangul vastas maikuu inflatsiooninumber ootustele ning hinnakasvu veab tema sõnul jätkuvalt riigi aktsiisipoliitika, kuid ka kallinenud kütusehinnad maailmaturul.
Majandusanalüütik: hinnatõusu veab riigi aktsiisipoliitika
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kui selle aasta mais küündis Brenti naftabarreli hind juba kohati 80 dollarini, siis 2017. maikuus ületas see napilt 50 dollari taset. Tõenäoliselt on nafta hind saavutanud hetkel küll pigem oma ülemise piiri, kuid mulluse madalseisu tõttu jääb see inflatsioonis tooni andma terveks aastaks,» ütes Nestor BNS-ile.
Nestori sõnul on positiivne see, et toidukaupade hinnatõus on aeglustunud, mis varasemalt on eriti mõjutanud madalama sissetulekuga leibkondi.
Tarbijahinnaindeks tõusis mais aastaga kolm protsenti ja aprilliga võrreldes 0,3 protsenti, teatas statistikaamet neljapäeval.
Möödunud aasta maiga võrreldes mõjutas tarbijahinnaindeksit enim eratranspordi ekspluatatsiooni kallinemine, mis andis kogutõusust üle veerandi. Bensiin oli 14,8 protsenti ja diislikütus 11,9 protsenti kallim kui 2017. aasta mais.
Ligi veerandi kogutõusust andis alkohoolsete jookide 13,6-protsendiline ja tubaka 5,5-protsendiline kallinemine. Sellest omakorda kaks kolmandikku andis 32,7 protsenti kallinenud õlu.