/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)
:format(webp)/nginx/o/2015/12/02/4760535t1h1b5c.jpg)
Eesti Panga ökonomisti Kristo Aabi sõnul viitab praegune jooksevkonto puudujääk varasemast aktiivsemale investeerimistegevusele.
Eesti Pank: jooksevkonto puudujääk viitab aktiivsemale investeerimisele
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jooksevkonto puudujääk esimeses kvartalis oli 35 miljonit eurot (–0,6 protsenti SKPst), milles ei ole midagi ebatavalist. Esimese kvartalis on jooksevkonto puudujäägi põhjused peamiselt hooajalised. Aasta alguses on teenuste väliskaubanduse ülejääk reisi- ja veoteenuste vähese ekspordi tõttu tavaliselt aasta väikseim ning tulude netoväljavool aasta suurim, kuna Euroopa Liidu eelarvesse tehakse mahukaid makseid.
Tänavu esimeses kvartalis kasvas veoteenuste eksport küll üsna kiiresti, kuid kaupade konto puudujääk oli möödunud aastaga võrreldes ligemale kaks korda suurem. Kiirenev kaupade sisseveo kasv iseloomustab järjest aktiivsemat investeerimistegevust. Jättes kõrvale eelmise aasta alguses toimunud ühekordse suuremahulise imporditehingu transpordisektoris, kasvas kapitalikaupade sissevedu väliskaubandusstatistika andmetel tänavu esimeses kvartalis eelmise aastaga võrreldes ligemale kaheksa protsenti.
Hiljuti avaldatud majanduskasvu statistika näitas esimeses kvartalis investeeringute kaheksa protsendist langust, kuid ka sealt ilmneb, et näitaja on tugevalt mõjutatud üksikutest tehingutest, ilma milleta olnuks investeeringute kasv ligikaudu kolm protsenti. Kuigi investeerimisaktiivsus on viimasel ajal kasvanud, on investeeringute üldine tase endiselt madal nii ajaloolises võrdluses kui ka võrdluses teiste Euroopa riikidega.
Eestisse tehtud investeeringud olid mõnevõrra suuremad kui Eestist välja tehtud investeeringud. Investeeringute netosissevoolu taga olid peamiselt pangandussüsteem ning valitsemissektor (Euroopa Liidu välisabi). Otseinvesteeringud Eestisse kahanesid teist kvartalit järjest, kuid muutused olid üsna väikesed. Omakapitaliinvesteeringud vähenesid, seejuures vähenes krediidiasutuste dividendimaksete tõttu ka Eestis reinvesteeritud tulu, mis on üsna haruldane. Võla iseloomuga otseinvesteeringute suurenemine tasakaalustas küll välisomanduses omakapitali vähenemist, kuid mitte täies mahus.