Riigihalduse minister esitab täna valitsusele kinnitamiseks avaliku teenistuse 2017. aasta aruande, millest selgub, et aastaga vähenes valitsussektori töötajate arv neli protsenti.
Avaliku teenistuse töötajate arv vähenes aastaga neli protsenti (2)
Valitsussektoris töötas möödunud aastal 116 703 töötajat täistööajale taandatuna. Neist üle poole ehk 53 protsenti moodustasid kohaliku omavalitsuse töötajad – 61 882.
Avalikus teenistuses töötas 26 812 inimest ja nende arv vähenes aastaga 1123 võrra. Avalikest teenistujatest ligikaudu 70 protsenti on ametnikud, kellest üle kolmandiku on eriteenistujad ehk politseinikud, piirivalvurid, kaitseväelased, vanglaametnikud jne.
Kõigist kohaliku omavalitsuse ametiasutuste avalikest teenistujatest 40,8 protsenti.
Avalikus teenistuses on naisi veidi rohkem kui mehi, samas eriteenistustes on ülekaalus nooremaealised mehed. Keskmine vanus on 43,3 aastat. Avalikus teenistuses on 89,2 protsenti eestlasi ja teisest rahvusest teenistujaid on 10,8 protsenti.
Kõrgharidusega inimeste osakaal on oluliselt suurem kui Eestis tervikuna. Eesti kõigist hõivatutest 40 protsenti on kõrgharidusega, kuid ametnike seas on kõrgharidusega 76 protsenti. Riigi ameti- ja hallatavates asutustes oli sooline palgalõhe 9,4 protsenti, seega enam kui poole võrra madalam kui Eestis üldine palgalõhe, mis oli 20,9 protsenti.
Aruandes antakse lisaks ülevaade tööjõukuludest, palgalõhest, värbamisest ja valikust, personali voolavusest, arendus- ja koolitustegevustest ning eetikast. Möödunud aastal jätkusid olulised reformiprotsessid: lisaks haldusterritoriaalsele reformile ja maavalitsuste reformile jätkusid tegevuspõhise eelarvestamise ettevalmistamine, riigimajade projekti ettevalmistused, riigipalgaliste töökohtade pealinnast väljaviimine, tugiteenuste kesksele korraldusele üleminek jms. Suureks väljakutseks oli Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise korraldamine.