/nginx/o/2016/09/15/5838807t1h8c98.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2018/06/06/7885885t1hc4a5.jpg)
Värske kohtuotsus tõstatab teravalt küsimuse, kelle kasuks käib mäng, kui maaklerifirmad lepivad tasud kokku kindlustusandjatega.
Kohus tõi valgust kindlustusäri pimedasse nurka
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ringkonnakohus tegi hiljuti otsuse vaidluses, kus klient tahtis kaskokindlustust pikendada, ent ei soovinud kasutada liisinguandja vahendusteenust, vahendab Äripäev. Teda tabas halb üllatus – DNB Pangalt (nüüdselt Luminorilt) laenu võtnud kliendile teatati, et selleks tuleb lõpetada kindlustuslepe ja lisatasu maksta. Klient ei teadnudki enda sõnul, et on kindlustusleppe sõlminud – see oli lisatud liisingulepinguga samasse digikonteinerisse ning varem polnud lepingust räägitud.
«Liisinguvõtja oli hämmingus – miks peab ta selleks, et sõlmida kindlustusleping otse valitud kindlustusandjaga, maksma liisinguandjale 50 eurot? Hämmastus kasvas veelgi, kui poolteist kuud pärast seda, kui liisinguvõtja oli liisinguandjale teatanud, et sõlmib kindlustuslepingu ise, potsatas liisinguvõtja postkasti arve, milles liisinguandja nõudis tema poolt liisinguvõtja nimel sõlmitud kindlustuslepingust tuleneva kindlustusmakse tasumist,» kirjeldasid kohtus liisinguvõtjat esindanud advokaadibüroo NOVE partner Urmas Volens ja vandeadvokaat Marika Oksaar.
Loe lähemalt Äripäevast.