Eesti otsetoetused kasvavad 2021-2027 aastatel 26 protsenti

Viljapõld Viljandimaal. Foto: Elmo Riig / Sakala

Järgmisel Euroopa Liidu eelarveperioodil aastateks 2021-2027 kasvavad Eesti põllumajanduse otsetoetused 26 protsenti 1,27 miljardi euroni, kuid maaeluministeeriumi hinnangul on toetuste ebavõrdsus liikmesriikide vahel endiselt liialt suur.

Euroopa Komisjoni möödunud nädalal avaldatud ettepaneku järgi suureneb Eestile otsetoetusteks eraldatav kogusumma järgmisel finantsperioodil võrreldes praegusega 26 protsenti 1,27 miljardi euroni, samal ajal kui Euroopa Liidu otsetoetuste kogueelarve väheneb 3,9 protsenti. Seejuures on Eesti üks kaheksast liikmesriigist, mille jaoks otsetoetused suurenevad.

"Vaatamata sellele jääme endiselt EL-i kõige madalama hektaritoetusega riigiks. Võrdsemate otsetoetuste nimel tuleb veel palju tööd teha, sest põllumehed tegutsevad ühisel turul ja seisavad silmitsi samasuguste väljakutsetega," ütles maaeluminister Tarmo Tamm.

Praegusel eelarveperioodil on Eestile ÜPP raames ette nähtud 1,7 miljardit eurot, millest otsetoetused on 910 miljonit eurot ning maaelu arengu toetused 823 miljonit eurot. Viimasele lisandub veel Eesti omaosalus 169 miljonit eurot.

Euroopa Komisjoni ettepaneku kohaselt on Eesti otsetoetuste eelarve järgmisel perioodil 1,27 miljardit eurot. Maaelu arengu poliitika eelarve langeb aga kõigi liikmesriikide jaoks võrdselt 15 protsenti, mida kaetakse liikmesriikide omafinantseeringu suurendamisega.

Uuel perioodil kasvavad otsetoetused ka teiste Baltimaade jaoks: Läti jaoks samuti 26 protsenti 2,27 miljardi euroni ning Leedu jaoks 11,1 protsenti 3,7 miljardi euroni. Märtsis allkirjastasid Balti ja Poola põllumajandusministrid ühisdeklaratsiooni, leppides kokku läbirääkimispositsioonis kõnelustes Euroopa Komisjoniga. Leedu on ka teatanud, et arutab ÜPP rahastuse edasist suurendamist teiste liikmesriikidega, nimelt netomaksjate Saksamaa, Austria, Hollandi ja Taaniga.

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja hinnangul annavad reedel Euroopa Komisjoni poolt esitatud ÜPP ettepanekud liikmesriikidele küll valikuvõimalusi, kuid ei arvesta siiski Eesti põllumajanduse eripäradega.

"Põllumajandusmaa ja põllumajanduses tegutsevad inimesed loovad head eeldused kohaliku toidutootmise arendamiseks. Eesti põllumajandus- ja toidusektori ettevõtted on valmis panustama kohalikku tootmisesse, kuid kahjuks ei võimalda EL-i ühise põllumajanduspoliitika raames kunstlikult tekitatud ebaausad konkurentsitingimused põllumajandustoetuste suure erinevuse näol ära kasutada Eesti põllumajanduse tegelikku potentsiaali," ütles koja juhatuse esimees Roomet Sõrmus pressiteate vahendusel.

Euroopa Komisjon esitas reedel ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) ettepanekud seoses Euroopa Liidu järgmise pikaajalise eelarvega aastatel 2021-2027, mis näevad ette liikmesriikide rolli suurendamisest toetuste jagamisel ning keskkonnaalaste nõuete karmistamist.

ÜPP eelarve mahuks oleks tuleval eelarveperioodil 365 miljardit eurot ning Komisjoni teatel antakse liikmesriikidele suurem paindlikkus ning vabadus valida, kuidas ja kuhu selle raames eraldatud vahendeid investeerida. Seejuures oleks liikmesriikidel võimalus 15 protsendi ulatuses oma ÜPP vahendeid otsetoetuste ja maaelu arengu rahastamisvahendite vahel ümber jagada ning kanda veel täiendavalt 15 protsenti vahendeid esimesest sambast teise, et rahastada konkreetselt keskkonna ja kliimaga seotud meetmeid, seda riigipoolse kaasrahastamiseta.

Ettepanekus seatakse otsetoetuste maksmise tingimuseks ka rangemate keskkonna- ja kliimamuutuste alaste nõuete järgimine. Seejuures peavad liikmesriigid ette nägema ökokavad, et toetada põllumajandustootjaid, kes rakendavad säästvaid põllumajandustavasid, mis ületavad kohustuslikke nõudeid. Samuti tuleb ettepaneku kohaselt vähemalt 30 protsenti igale riigile eraldatavatest maaelu arengu vahenditest suunata keskkonna- ja kliimaalaste meetmete rakendamiseks ning 40 protsenti ÜPP kogueelarvest peaks olema seotud kliimameetmetega.