/nginx/o/2008/07/02/53557t1h4176.jpg)
/nginx/o/2011/05/26/597922t1h1ad4.jpg)
Et muuta see teenus Eestis paremini kättesaadavaks ja reguleerituks, otsustasid siin tegutsevad võlanõustajad liitu koonduda.
Eesti võlanõustajad asutasid oma kutseliidu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Vajadus võlanõustamise järele on majanduslanguse ajal väga Palju suurenenud. Samas ei ole see teenus hetkel reguleeritud mitte ühegi seadusega ja see pole igas Eesti nurgas võrdselt kättesaadav,» rääkis üks liidu asutajates Kaidi Silver-Schöbe.
Ta lisas, et viimasel ajal on üha enam ka märgata suunda, justkui oleks õigusnõustamine ja võlanõustamine võrdsed teenused ning võlanõustajana töötamiseks piisaks juriidilisest ettevalmistusest.
«Päris nii see ei ole. Võlanõustamine on ikkagi sotsiaalteenus, mille all mõistetakse erinevaid toiminguid võlgniku abistamiseks võlgade tekkimise korral. See hõlmab isiku nõustamist, tema juhendamist ja edasiste võlgade tekkimise ennetamist,» selgitas Kaidi Silver-Schöbe asja olemust.
Liit sai loodud katusorganisatsioonina, mis väärtustab võlanõustajate kutsetegevust, kaitseb nende huve ning soodustab igakülgset koostööd. Selle raames on plaanis luua ja arendada sidemeid nii üksikisikute, organisatsioonide kui ka kollektiivide tasemel, korraldada tulundus- ja heategevusüritusi ning osaleda arendustöödes ja projektides.
Professionaalse võlanõustamine saab kaasa aidata elanikkonna finants-majandusliku teadlikkuse kasvule ja inimeste toimetuleku suurendamisele.
Võlanõustaja kutsestandardit hetkel Eestis ei ole, selle saavutamine on liidu tegevuse üks esimesi ja põhilisi eesmärke. Praegu saavad sotsiaaltöötajad taotleda endale võlanõustamise kutsetunnistust.
Võlanõustajate kutseliidu asutamise initsiaatorid olid Astrid Ojasoon, Kätlin Nurmsalu ja Kaidi Silver-Schöbe. Asutamisel osalesid paarkümmend teenust osutavad ja seda toetavad isikud üle kogu Eesti.