Uberi juht: Eesti on näidanud, et väärtus on suurusest olulisem (1)
5. juuni 2018, 09:29
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti on nii siinse konkurentsiolukorra kui uuenduslike seaduste mõttes ideaalselt tõestanud, et väärtus on palju olulisem suurusest, leiab sõidujagamisplatvormi Uberi Baltimaade juht Enn Metsar.
«Konkurents, kui lühiajaline kõikumine välja arvata, on hea. Kui näiteks kolm aastat tagasi Taxifyd olemas ei oleks olnud ja oleks olnud ainult Uber, siis turu kasvatamine Eestis oleks olnud märksa keerulisem ja võtnud palju rohkem aega. Kui on vaid üks mängija turul, siis selleks, et jõuda kriitilise massini, peaksid tegema väga palju tööd üksinda,» ütles Enn Metsar Postimehele.
Metsar tõdeb, et sõidujagamise kasutamine Eestis on saanud normiks. «Vaadake, mis nädalavahetusel väljas toimub – neid on ikka rõhuv vähemus, kes koju jõudmiseks endale takso helistades tellivad,» sõnas ta.
Mis puudutab Eesti väiksust, siis peame Metsari sõnul järjekindlalt tõestama, et meie väärtus on suurem kui meie suurus.
«Õnneks on meil väga hästi läinud, ka selles osas, kuidas digitaalseid teenuseid seadustada. Eesti on teerajaja. Eestis on ka selgemalt kui kusagil mujal näha, et sõidujagamine on võimeline konkureerima tulevikulinnade transpordis. Transport kui teenus muutub järjest rohkem tavapärasemaks,» märkis Metsar.
Mis puutub Taxify edusse viimaste suurinvesteeringute näol, siis tõestab see Metsari sõnul, et muudatused linnatranspordis ei ole ainult filosoofia, mida Uber igal pool räägib, vaid on ka reaalsus. Daimleri senine äri oli üles ehitatud vaid sellele, et inimene ostaks kalleid autosid ja teeks seda viie aasta pärast uuesti.
«Tundub, et see ei ole enam mudel, mis näiteks kümne aasta pärast töötaks. Ma arvan, et see tööstus on läbi tegemas väga suurt muudatust. Ma ei usu, et üles saavad minna mõlemad trendid – nii uute autode müük kui sõidujagamisäri,» arvas Uberi piirkonnajuht.
Metsari sõnul paratamatult konkurentsiolukorras turul hinnad ja tasud ühtlustuvad, seega tuleb platvormidel leida ja välja pakkuda oma partneritele täiendavaid hüvitisi. Just seetõttu käivitas Uber möödunud reedel kogu Euroopas uues kindlustuskaitsed oma partner-juhtidele.
«Mida meie tegime, on see, et saime kokkuleppele rahvusvahelise kindlustusseltsi AXAga, et pakkuda üle Euroopa juhtidele täiendavaid kindlustushüvitisi juhtudeks, kui nendega midagi juhtub sõidu ajal või sõiduväliselt,» ütles Metsar.
Kui näiteks sõidu ajal juhtub õnnestus, mille tagajärjel ei saa juht ajutiselt tööd teha, siis on võimlik saada kompensatsiooni osale kaotatud tööajast. Kui tegemist aktiivse juhiga, kes on viimase kaheksa nädala jooksul teinud vähemalt 150 sõitu, siis on ette nähtud ka täiendavad hüved lapse sünni korral (ühekordne makse 1000 eurot).
Kusjuures juhid ise ei pea sentigi kindlustusmakseid maksma ja seda vaatamata asjaolule, et nad ei ole Uberi töötajad.
Liikluskindlustust ning teenindaja- ja sõidukikaarti peab igaüks niikuinii omama, et sõitjateveo teenust osutada. Selliste lubade nõue tähendab ühtlasi seda, et kindlustusettevõtjatel on võimalik majandustegevuse registrist vaadata, kas autot kasutatakse sõitjateveoks ja sellest tulenevalt kehtestada tavapärasest suuremaid kindlustusmakseid.
Mitmed kindlustusfirmad on kusjuures alustanud prooviprogramme nii Uberi kui Taxifyiga ja teevad sõidujagajatele nende tegevuse aktiivsusest lähtuvalt tavataksodega võrreldes kuni 25-protsendilisi liikluskindlustusmaksete hinnaalandusi. Eriti täpsemaks on läinud pankadele kuuluvad kindlustuslahendused: kui enamik juhi sissetulekust laekub sõidujagamisest, siis rakendatakse ühesuguseid tariife, kui väiksem osa – siis madalamaid.
«Kui üha enam inimesi töötab platvormimajanduses – mingi osa ajast üürib välja oma korterit, mingi osa ajast sõidab Uberit, mingil perioodil on kodukokk –, siis suur küsimus Euroopas on, mis saab tulevikutööst,» märkis Enn Metsar. «Kuna me oleme maailma suurim jagamismajanduse ettevõte, siis me peame kusagilt alustama.»
Kuidas Uberil Eestis ja Baltimaades läheb? «Üldiselt on endiselt kasvav valdkond ja suures pildis läheb hästi. Eesti seadused platvormidele otseselt kohustusi ei sea, aga meie näeme seda, et nii kliendi kui juhi ootus on, et seadusi järgitakse – see tagab turvalisuse, õiguspärasuse. Meie saame kinnitada, et ükski juht, kes kasutab Uberit, pole ilma teenindajakaardita ning ükski nende sõiduk ilma sõidukaardita,» ütles Metsar.
«Me ise leiame, et see on märkimisväärne saavutus. Loodame, et ka ülejäänud turg tuleb järele. Oleme näinud mitmeidki juhtumeid, kus konkurentidel on puudusi just sõidukikaartide olemasolu osas,» märkis Metsar. «Tahame, et konkurents oleks õiglastel alustel.»