Kreml loodab Ukraina okupeerimise tõttu lääneriikide poolt kehtestatud sanktsioonidest mööda hiilida, võttes juba kahe aasta pärast koos oma sateliitriikidega kasutusele ühise krüptoraha altõni, teatas Izvestia.
Venemaa hiilib krüptorahaga sanktsioonidest mööda (1)
Ekspertide hinnangul aitab virtuaalne raha, mida hakatakse nimetama Mongoli-Tatari ikke ajal kasutatud altõni järgi, lihtsustada Venemaa, Armeenia, Valgevene, Kasahstani, Kõrgõztani ja Tadžikistani omavahelisi arveldusi. Kuid olulisima tulemusena loodetakse hakata mööda hiilima agressiivse välispoliitika tõttu lääneriikide kehtestatud sanktsioonidest.
«Oma enda krüptovaluuta võib Euraasia majandusliidus tekkida varem kui ühine rahaline arveldusühik,» ütles Venemaa blokiahelate assotsiatsiooni juht Juri Pripatškin.
Idariikide ootused krüptovaluuta väljavaadete suhtes püsivad väga kõrged, sest Forex Clubi analüütiku Ivan Martšena sõnul võidavad just krüptorahad turgu senistelt traditsioonilistelt arveldussüsteemidelt.
Esimesena tunnustas krüptovaluutat Valgevene ja Venemaal valmistatakse seadusandlust muudatuseks ette.
Venemaa rahvusliku reitinguagentuuri reitinguteenistuse juhataja Tatjana Kovaleva väitel saab kavandatavat altõni hakata kasutama Euraasia liidus kui rahvusvahelist arveldusühikut liidu sisesteks piiriülesteks tehinguteks. «Selle kasutusele võtmine aitab kiirendada arveldusi ja vältida enamikku ülekannetega kaasnevaid viivitusi,» rääkis Kovaleva.
Altõni kavatsetakse hakata kasutama vaid sularahata tehinguteks, et vähendada riske kasutusele jäävatele rahvusvaluutadele.
Samuti loodavad altõni insenerid, et oma ühise krüptoraha loomine vähendab rahvusvahelise maksesüsteemi SWIFT mõju Venemaale. Just rahvusvahelisest maksesüsteemist välja lülitamise ähvardus on Venemaad arvatavalt tagasi hoidnud naaberriikide vastu suunatud uutest avantüüridest.
Izvestia selgitusel oli altõn, mida esmakordselt mainiti 1375. aastal, praeguse Venemaa aladel levinud rahaühik Mongoli-Tatrari ülemvalitsuse ajajärgul. Tegemist on tatari päritolu sõnaga, millega tähistati kulda.
Mongolite invasioon tänase Venemaa aladele algas 1237 ning näiteks Moskva suurvürst saavutas ametliku sõltumatuse Kuldhordist alles pärast selle lagunemist 1480. aastal.