/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2018/05/31/7873682t1h52c5.jpg)
Finantsinspektsiooni juhatuse esimehe Kilvar Kessleri sõnul peaksid ka Eesti pangandusturul ettevõtted looma tunne-oma-klienti (KYC) taristu, nagu seda plaanivad Põhjamaade pangad.
FI juht: loodan klientide paremat tundmist ka Eesti pankadelt
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
"Põhjala pangad Danske Bank, DNB, Handelsbanken, Nordea ja SEB asutavad ühisettevõtte KYC lahendite väljatöötamiseks ja rakendamiseks, et efektiivsemalt juhtida rahapesu riski ning seonduvaid riske. Minu arvates väga tervitatav areng ja ootan/loodan samalaadset ühistegevust ka kohalikult pangandusturult," kirjutab Kessler sotsiaalmeedias.
Põhjamaa pangad plaanivad luua KYC ühisettevõtte Nordic KYC Utility, mille eesmärgiks on luua ühine KYC taristu, mis esialgu keskenduks suurtele ja keskmise suurusega äriklientidele Põhjamaades.
SEB Bank märkis, et viimastel aastatel on finantskuritegude võitlemisel omandanud kriitilise tähtsuse kliendiandmete töötlemise nõuetele vastamine. Praegune KYC protsess on aga klientide jaoks aeganõudev ning suurendab halduskoormust, mõjutades negatiivselt ka pankasid, aeglustades ülekandeid ja suurendades ka nende halduskoormust ja riske.
Ettevõtet kontrolliksid selle asutajaliikmed, kuid plaanis on pakkuda teenuseid ka kolmandatele osapooltele. Ühisfirma loomine vajab veel Euroopa Komisjoni heakskiitu ning peaks lõpule jõudma 2018. aasta teises pooles.