GRAAFIK: vastuoluline elektrituruseadus lõhestas valitsuserakonnad, eelnõu «päästis» Reform

Koonga kooli Ermistu looduskeskuse külastus. Foto: Margit Ojaots

Eile riigikogus teise lugemise läbinud elektrituruseadus, mille sisu osas on valdkonna ettevõtjad ja esindusorganisatsioonid väga kriitilised, ajas kahte leeri ka valitsuserakonnad. Eelnõu läbis lugemise üksnes tänu opositsioonilise Reformierakonna tugevale toetusele.

Eilsel riigikogu täiskogu istungil läks teisele lugemisele elektrituruseadus, mida on menetletud juba alates 2012. aastast.

Kuigi valdkonna ettevõtjad tunnustavad, et sellega läheks Eesti lõpuks üle oksjonitel põhinevale taastuvenergia toetusskeemile, on nad väga kriitilised terve rea muude seadusse sissekirjutatud tingimuste osas, mis nende hinnangul ainult suurendaks riikliku energiafirma Eesti Energia monopoli.

Etteheiteid on neil ka seaduseelnõu menetluse osas, kus viimasel kuul on nende hinnangul liiga rutakalt edasi tormatud, samas kui asjasse puutuvatele osapooltele laekuvad muudatused või info nende kohta üsna viimasel hetkel.

Loe lähemalt:

• Ettevõtjad löövad kõva häirekella: uus elektrituruseadus sillutab teed Eesti Energia monopolile

Seda, et üksmeel eelnõu osas puudus ka valitsuserakondadesse kuuluvate riigikogulaste seas, oli näha ka eile hääletamisele eelnenud arutelu ajal, kus mitmed Sotsiaaldemokraatliku Erakonda kuuluvad riigikogu liikmed juhtisid korduvalt tähelepanu nii eelnõu enda kui selle väljatöötamise kitsaskohtadele.

Olemasoleva tootja mõiste ja puidu masspõletamine

«Siin oli juttu just nimelt sellest vana skeemi alla mahtumisest, et tootja peaks olema 31. detsembril 2016 alustanud tootmisseadmega tootmist, ühesõnaga, teinud midagi pöördumatut. Ma ei hakka siin seda nimekirja uuesti ette lugema, aga lisaks oli Euroopa Liidu Komisjoni materjali hulgas ka niisugune termin, et seesama tootja peab omama legal title to the land, ehk tegelikult peab omama õigust sellele maale ehitada,» kirjeldas Jaanus Marrandi (SDE).

Ta märkis, et see ei tähenda ostmist, aga tal peab olema õigus sinna maale ehitada. «Ja vaat see on tegelikult väga suur võtmeküsimus kogu selle vaidluse juures. Miks seda ei võiks olla õigusselguse saamiseks siin eelnõus kajastatud?» uuris Marrandi, lisades, et see annaks täiesti oluliselt teistsuguse dimensiooni, sest see on ka Euroopa Komisjoni materjali juures.

Sellele, et eelnõus on segi aetud maakasutus- ja ehitusõigus, on tähelepanu juhtinud ka taastuvenergiaorganisatsioonid, kelle sõnul on see jäänud täpselt määratlemata seetõttu, et näiteks Eesti Energia võimaliku Tootsi tuulepargi puhul puudub ettevõttel praeguse seisuga maakasutusõigus, samas on nad enda väitel seal juba alustanud ehitustegevusega.

Ka Marrandi järel sõna võtnud keskkonnakomisjoni juht Rainer Vakra (samuti SDE) juhtis tähelepanu veel täiendavatele probleemidele. «Ma usun, et me kõik oleme saanud täna, olgu selleks MTÜ või mõni muu organisatsioon, küsimuse, mis puudutab siis Eesti metsa tulevikku ja selle põletamist Narva elektrijaamas,» märkis riigikoguliige oma sõnavõtus, viidates vastuolulisele puidu masspõletamise taaslubamisele Narva põlevkivielektrijaamades.

«Vaatamata kõigile neile, kes räägivad, et metsa elektrijaamade vedamine ja seal ahju ajamine on taastuvenergeetika, siis 21. sajandil, ma olen seda korduvalt öelnud, tehnoloogia, mis on üle 200 aasta vana ehk aurukatlatehnoloogia, see ei ole tegelikult tänapäeval mingi taastuvenergeetika,» toonitas Vakra.

Hea näide halvast seadusloomest

Tema järel uuesti sõna saanud Marrandi tuletas kolleegidele meelde, et menetluses oleva seaduseelnõu kohta ei saa öelda, et see on kaua tehtud kaunikene.

«Eelnõu on kokku pandud kolmest-neljast osisest, see on nagu vägisi kokkusurutav pusle, mis kuidagi tegelikult õieti tööle ei hakka. Probleemid tulevad tegelikult vanast elektrituruseadusest, mis siia juurde on toodud,» tõi ta välja. Marrandi sõnas, et see on hea näide väga halvast seadusloomest, mis nüüd on antud eelnõuga toimunud.

Tulles tagasi maakasutus- ja ehitusõigust puudutava segaduse juurde, märkis sotsiaal-demokraat, et paratamatult jääb selle menetluse juures mulje, et sooviti tagauks jätta lahti, et riigiettevõte, kes justkui nagu oleks midagi ehitanud, aga maale küll omandiõigust ei olnud või ehitusõigust tegelikult, mahuks vana skeemi järgi, mille järgi oleks võimalik maksta rohkem kui kaks korda kõrgemat taastuvenergia toetust, kui tõenäoliselt selguks siis vähempakkumistelt.

«Need ei ole head kahtlused, et seadusandja loob riigiettevõttele justkui kassaaparaadi 12 aasta vältel, kust on võimalik tarbija taskust võtta oma paarsada miljonit eurot,» märkis Marrandi, viidates muuhulgas ka Eesti Energia äsjasele Nelja Energia ostutehingule, kus on üsna selge, et riigiettevõte pakkus konkurendid üle.

Sotsiaaldemokraadid hääletasid vastu

Kolmveerand tundi pärast arutelu algust liiguti hääletuse juurde, kuna sotsiaaldemokraatide ettepanekul pandi eelnõu 11. muudatusettepanek hääletusele.

Erinevalt ülejäänud kahest valitsuserakonnast – Keskerakonnast ning Isamaa ja Res Pulbica Liidust –, kes hääletasid selle poolt, olid sotsiaaldemokraadid see jõud, kes oli vastu. Üsna üllatuslikult läks muudatus läbi ning eelnõu läbis riigikogus teise lugemise suure hulga Reformierakonna saadikute (20) häälte abil.

 

 

Reformierakonna samm võib tunduda mõnes mõttes üllatavana, võttes arvesse erakonna värske esimehe Kaja Kallase paari päeva tagust reaktsiooni Eesti Energia ja Nelja Energia tehingule, kus Kallas leidis, et rahandusminister ei oleks pidanud tehingut heaks kiitma. 

Reformierakonna esimees põhjendas oma seisukohta sellega, et Eesti suurima tuuleenergia tootja ülesostmisega Eesti Energia pigem tugevdab oma turuvalitseja positsiooni, mitte ei muutu Eesti energiaturg mitmekesisemaks. Ka ütles Kallas, et juhul kui tehinguga lõpuni minnakse, tuleb energiakontsernist sellisel juhul eraldada jaotusvõrku haldav Elektrilevi.

«Vastasel juhul Eesti Energia turgu valitsev seisund tugevneb veelgi ning näeme ka edaspidi olukorda, kus jaotusvõrku ei investeerita piisavalt, samas aga tehakse tehinguid, kus võetud riske maandatakse jaotusvõrgu varadega,» selgitas ta siis.

Loe Lähemalt:

• Kaja Kallas: rahandusminister poleks pidanud Eesti Energia hiigeltehingut heaks kiitma

Vastuses Postimehe küsimusele, kuidas kommenteerib Kallas oma erakonnakaaslaste hääletustulemusi elektrituruseaduse osas, kus erinevad osapooled on samuti öelnud, et see vaid tugevdab riikliku energiafirma positsiooni, võttis Reformierakonna esimees võrdlemisi diplomaatilise seisukoha.

Reformi saadikutel anti hääletamine vabaks

«Elektrituruseadust on ettevalmistatud pikalt ja kogu sektorile on oluline selle turu korrastamine, eelkõige selgus taastuvenergiatoetuste osas,» märkis Kallas. Samuti on tema sõnul pikalt oodatud statistikakaubanduse instrumenti, mis on antud eelnõus sees.

«Kuivõrd energeetikainvesteeringud on pikaajalised, siis on eriti oluline, et selles vallas valitseks korrastatus, mis tingimustega arvestada saab,» põhjendas ta. Ühtlasi lisas Kallas, et hea ja selge majanduskeskkond on alati olnud Reformierakonna eesmärk. Küsimusele, kas peagi on oodata valitsuse vahetust – ja koalitsiooni moodustavad RE, KE ning IRL –, Kallas ei vastanud.

Postimehele teadaolevalt anti Reformierakonna saadikutele elektrituruseaduse teise lugemise üle otsustamine vabaks. See selgitab ka ühte erapooletuks jäänud reformierakondlast ning viit, kes jätsid üldse hääletamata.

Suure reformierakondlaste toetuse sai eelnõu arvatavasti seetõttu, et selle eestkõneleja oli majanduskomisjoni esimees Sven Sester (IRL), kes on mitmes eelnevas valitsuses koos reformierakondlastega olnud. Erinevalt ülejäänud kahe valitsuserakonna saadikutest, hääletasid IRLi enda liikmed in corpore seaduseelnõu poolt.

Huvitav on ära märkida ka, et võrdlemisi suur hulk kohalolnud saadikutest otsustas selles küsimuses üldse mitte hääletada. 22 saadiku seas, kes valis selle tee, oli valitsuserakondadest nii Keskerakonna kui Sotsiaaldemokraatliku Erakonna liikmeid. Lisaks oli hääletamata jätnute seas ka kõigi opositsioonijõudude esindajaid.

 

 

Elektituruseadus ei ole esimene oluline küsimus, kus valitsuserakonnad on viimasel ajal erinevasse leeri jagunenud. Mäletatavasti saadi riigikogus napilt hääled kokku kirikuraha jagamise eelnõu esimesel lugemisel, eriarvamusi tekkis tasuta ühistranspordi küsimuses.

Värskeim eriarvamus on seotud Tartusse plaanitava tselluloositehase eriplaneeringuga: kaks valitsuspartnerit (IRL ja SDE) leiavad, et Tartusse plaanitava tselluloositehase eriplaneering tuleks ümber vaadata.