/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)
/nginx/o/2018/05/31/7873010t1h7ab0.jpg)
Mai lõpus võeti vastu Euroopa Komisjoni rakendusmäärus, mis aitab vältida tarbijate eksitamist valmistoidu põhikoostisosa päritolus. Nõuetest peab juhinduma alates 1. aprillist 2020.
Toidu päritolumärgistuse nõuded muutuvad selgemaks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Järjest rohkem leiab toodete pakenditelt sümboleid, pilte ja sõnu, mis võivad tarbijatele jätta eksitava mulje tootes kasutatud põhitooraine päritolust. Määrus toob selles suurema selguse: olukorras, kus esineb eksitavat teavet, tuleb tooraine päritolu välja tuua,» ütles maaeluministeeriumi toiduohutuse ning teaduse ja arenduse asekantsler Toomas Kevvai.
Määruse eesmärk on kohustada valmistajaid andma teavet toidu (valmistoote) põhikoostisosa päritolust, kui märgistusel esitatud vabatahtlik päritoluviide võib tarbijat eksitada. Vabatahtlikuks päritoluviiteks loetakse pakendil kasutatud sõnu, sümboleid ja pilte (nt lipud, kaardid), millest võib järeldada põhitooraine päritolu.
Määruse nõuetest peab juhinduma kõikides liikmesriikides alates 1. aprillist 2020. Enne seda tähtaega turule viidud või märgistatud tooteid, mis ei vasta määruse nõuetele, võib müüa kuni varude lõppemiseni. Enne määruse kohaldumist töötab Euroopa Komisjon koos liikmesriikidega välja juhendi määruse rakendamiseks.
Siiani on Euroopa Liidu kohustuslik päritolumärgistus olnud nõutav näiteks puuviljade, marjade ja köögiviljade puhul ning kõrgema riskiga toodetel, nagu näiteks värske liha.