:format(webp)/nginx/o/2018/05/30/7871765t1h65ca.jpg)
Järjekordne grupp Lõuna-Aafrika Vabariigi mustanahalisi elanikke leidis, et valitsus ei tegele maareformiga piisavalt kiirelt ning seetõttu otsustasid nad Johannesburgi lähistel asuva tühja põllumaa omavoliliselt endale võtta. Lähemal uurimisel selgus aga, kuidas osa seltskonnast isegi ei teadnud, et nende tegevus on illegaalne ja protestijad lootsidki pulki maasse lüües selle ala uueks omanikuks saada.
«Aafrika on mustadele inimestele. Punkt. Meil on maad vaja ja me võtame selle jõuga tagasi,» kommenteeris vihasesse rahvamassi kuuluv naine BBC reporterile.
Mõttekaaslastega tühja põldu vallutama tulnud naine kandis punast baretti, näidates sellega enda toetust kohalikule äärmusparteile, EFF-ile (Economic Freedom Fighters), kelle juht Julius Malema seisab LAVi põhiseaduse muudatusettepaneku taga, mis lubaks valgetelt farmeritelt maa ilma igasuguse hüvitiseta konfiskeerida.
Kuigi äärmuslik ettepanek võeti parlamendis soojalt vastu (241 saadikut hääletas selle poolt ning vaid 83 oli vastu) ei ole aga endiselt veel ühtegi konkreetset otsust maareformi jaoks vastu võetud, mistõttu muutub vaesem mustanahaline elanikkond üha rahutumaks.
Nii pole viimasel ajal harv juhus, kus EFF-i toetajad ise mõne tühja maalapi enda omaks kuulutavad.
/nginx/o/2018/05/30/7871761t1h2404.jpg)
«See siin on minu maa,» sõnas 50-aastane Christina Mashaba mööda mahajäetud põldu jalutades ning näidates ajakirjanikele puupulki, mis ta oma territooriumi märkimiseks maasse oli löönud. «Sellest saab minu kodu, kui valitsus lubab mul selle maa võtta,» sõnas naine, sealjuures mõistmata, kuidas maatükkide omastamine ametlikult käib.
Lähemal uurimisel selgus, et Mashamba ei ole ainuke, kes tegelikult päris täpselt isegi aru ei saanud, et tegemist oli illegaalse tegevusega ja läks massiga lihtsalt kaasa.
«Ma tulin vaatama, kas ma saan ka tüki maast ja kas see on ikka legaalne,» sõnas ka Mashabast eemal jalutav elektrik Ishmael Motswali, kes oli samuti endale juba väikese maatüki välja valinud ja selle lippudega ümbritsenud, lootuses, et nii teeb valitsus temast maalapi uue peremehe.
«Ma rendin hetkel ühte kohta ning pärast 20-aastat demokraatiat meie ilusal kodumaal, peaksite te meie frustratsiooni mõistma. Ma tahan lihtsalt maatükki, kuhu oma perega elama asuda,» selgitas mees oma käitumise tagamaid.
Omavoliline maa ärandamise üritus ei kestnud aga pikalt - juba mõne aja pärast olid kohale jõudnud politseinikud, kes proovisid maa-ala rahvamassist vabastada, selgitades, et tegemist on eramaaga ja isehakanud maa-ärandajaid ootab karm karistus, kui nad korraldustele ei allu.
:format(webp)/nginx/o/2018/05/30/7871765t1h65ca.jpg)
«Demokraatia?» hüüdis protestijate liider Mafasi Kubai, kuuldes, politseiülema lauseid. «Kuidas me saame demokraatiast osa, kui osad meie riigi elanikest on väga rikkad ja teised väga vaesed. Valgenahalised peaksid olema empaatilised, aga nad kasutavad meid ära,» sõnas vihane mees.
LAV-i maareformist ja kohapeal valitsevatest emotsioonidest kirjutas Postimees pikemalt märtsis. Loe lugu siit!
/nginx/o/2019/01/14/11714166t1h55b8.jpg)