:format(webp)/nginx/o/2020/10/26/13435796t1h4758.jpg)
/nginx/o/2016/02/04/5011057t1h5aef.jpg)
Ettevõtja Indrek Neivelti sõnul on kunagisest väga tähtsast asutusest Eesti Pangast jäänud alles kõlav nimi ja põhiseaduslik maine, kuid sisulisi funktsioone tal enam väga palju ei ole.
Neivelt: Eesti Pangal ei ole enam eriti sisulisi funktsioone (5)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Neivelt ütles, et kui 1990. aastate alguses tuli Eesti Pangal hoida meie rahandussüsteemi stabiilsust ehk krooni kurssi, siis pärast eurole üleminekut on nende sisulised funktsioonid kokku kuivanud, tõdes Neivelt Vikerraadio päevakommentaaris, vahendab ERR.
Ühe viimase funktsioonina tõi Neivelt välja Eesti Panga majandusanalüüsi, aga ka selle kohta võiks ettevõtja hinnangul kriitiliselt küsida, et kui palju see meid tegelikult aidanud on.
Kuigi ta nõustus, et Eesti Panga president Ardo Hansson on karismaatiline ja pädev inimene, ei tea avalikkus siiski, missugust rahapoliitikat ta eurotsooni töögruppides pooldas ja kui palju teda reaalselt kuulda võeti.
Seetõttu leidis Neivelt, et Eesti pangast on alles kõlav nimi, aga kui võrrelda teda teiste riigiasutustega, siis läheb ta statistikaametiga ühele pulgale, kuid jääb kindlasti alla finantsinspektsiooni kui ka maksuameti tähtsusele.
Loe pikemalt Neivelt kommentaari ERRi uudisteportaalist.