Ettevõtjad löövad kõva häirekella: uus elektrituruseadus sillutab teed Eesti Energia monopolile

Eesti Energia mõjuvõimu suurenemisele siinsel energiaturul aitab kaasa ka Eesti suurima tuuleenergiatootja Nelja Energia omandamine, millest andsid osapooled teada eile Paldiski tuulepargis. Vasakult: Thorleif Leifsen, Hando Sutter ja Andri Avila. Foto: Eero Vabamägi

Kuigi täna tuleb riigikogu suurde saali teisele lugemisele uus elektrituruseadus, mis sisaldab ka kauaoodatud taastuvenergiaskeemi muutust, on terve rida elektritootjaid ja nende esindusorganisatsioone seisukohal, et praegusel kujul see lahendusi ei paku, vaid kindlustab üksnes Eesti Energia monopoli.

Elektrituruseaduse, sealhulgas Eesti taastuvenergia toetusskeemi muutmist on menetletud juba 2012. aasta novembrist peale ning suure vastuseisu tõttu ei ole uut regulatsiooni tänini kehtestatud. Küll aga andis riigikogu majanduskomisjoni juht Sven Sester (IRL) juba märtsi lõpus vihjeid, et nüüd tahetakse jõuline lõpuspurt ette võtta.

Seda on nüüd viimastel nädalatel ehk maikuu jooksul ka tehtud. Komisjon on mitu korda kokku saanud, sealhulgas 15. mail toimunud koosolekul otsustanud, et elektrituruseadus peab just täna, 30. mail kell 14 jõudma riigikogu täiskogu ette teisele lugemisele ning läbima juba järgmise nädala kolmapäeval, 6. juunil ka kolmanda lugemise.

Dokumente hoitakse viimase hetkeni kinni

Probleem on siinjuures aga nii liigne rutakus seaduseelnõu menetlusel, liiga väikese etteteatamisajaga asjasse puutuvate dokumendite avalikuks tegemine kui ka eelnõu reaalne sisu. «Jõutud on faasi, kus majanduskomisjon soovib uue regulatsiooni riigikogus ebaharilikult kiiresti vastu võtta, sealhulgas avalikkuse eest varjatult,» nentis tuuleettevõtte AS Raisner nõukogu liige Raigo Sõlg.

Ettevõtja Raigo Sõlg Foto: Mihkel Maripuu / PM/Scanpix Baltics

Ta lisas, et veel eile hommikul ei olnud ettevõtjad, keda uus regulatsioon puudutama hakkab, teadlikud sellest, mida riigikogu täiskogu täna üldse hääletama hakkab. Ka juhtis ta tähelepanu sellele, kuidas kaks päeva tagasi ilmus majanduskomisjoni lehele teave, mille kohaselt palus komisjon riigikogu juhatuselt eelnõu materjalide avaldamisega seoses tähtaja lühendamist.

Uueks tähtajaks paluti määrata teisipäev, 29. mai kell 17. Komisjon põhjendas seda sooviga mõnda eelnõu muudatusettepanekut veel oma selleesmaspäevasel, 28. mai istungil täiendavalt arutada. Öeldi, et dokumentide ettevalmistamine nõuab seetõttu enam aega.

Eelnõu värskeim versioon jõudis koos seletuskirjaga eile pealelõunaks eelnõu kodulehele, kuid mitte kõigi lubatud dokumentidega. «Seletuskirjas viidatakse kahele viimasele komisjoni istungile (15.05 ja 28.05)–, kus viibisid lisaks liikmetele kohal vaid majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) ametnikud –, et protokollid on kodulehel saadaval. Ometi neid protokolle seal ei ole,» ütles Sõlg eile õhtul Postimehele.

Tuuleenergia tootja meenutas, kuidas 8. mail toimunud istungil, kus majanduskomisjon ja MKMi ametnikud kohtusid asjasse puutuvate ettevõtjate esindusorganisatsioonidega, said just ministeeriumi poolt alles hiljuti eelnõusse sissekirjutatud punktid terava kriitika osaliseks.

Elering saab piiramatu voli

«Ennekõike heideti ette seda, et seadusega antakse tulevikus Eleringile blankovolitus otsustamaks, keda Elering näeb olemasoleva tootjana ja keda mitte,» kirjeldas Sõlg. Sellest hakkab aga kehtima tänase toetusskeemi kehtivus taastuvenergiaprojektile. «Seadusesse ei olnud kavandatud mingeid konkreetseid aluseid, mis maksimaalselt piiraks Eleringi kui eraettevõtja kaalutlusõigust,» sõnas ettevõtja.

Ta ütles, et näiteks võib Elering otsustada, et kui ettevõtja on ostnud endale elektridrelli ja nn patsutaja pinnase tasandamiseks – või kas või lihtsalt esitanud tellimuse nende ostmiseks –, on ta juba tuuleparki rajamas ja olemasolev tootja. «Ehk siis ühe jaoks võib piisata elektridrellist, aga teine peab olema ära tellinud terve tuuliku, mis on kah seade – olenevalt Eleringi suvast,» märkis tuuleettevõtja.

Sõlg ütles, et tänaseks pole ettevõtjad saanud ühtegi kinnitust selle kohta, et komisjon oleks eelnõu pärast 8. mai kohtumist muutnud või parandanud. «Selle asemel on otsustatud valida ettevõtjate ignoreerimise tee ning nende eest viimase hetkeni andmete varjamine,» märkis ta.

Küll aga ei ole AS Raisner ainus elektritootja, keda teevad viimase kuu arengud elektriturudseaduse ümber murelikuks. Sama seisukohta jagavad nii päikeseenergia assotsiatsioon kui ka taastuvenergia koda.

«Taastuvenergia sektor lootis, et see eelnõu toob selguse pikaleveninud vaidlustes riigi ja sektori vahel ning loob tingimused uuteks investeeringuteks, paraku see nii ei ole,» märkis Eesti Taastuvenergia Koja juhataja Rene Tammist. Ta on veendunud, et kui uus elektrituruseadus tänasel kujul vastu võetakse, peatab see sektori investeeringud määramata ajaks.

Loob Eesti Energia jaoks tuulepargile soodsamad tingimused

«Senise seaduses fikseeritud toetusmeetme asendavad toetuse vähempakkumised, kus omavahel konkureerivad kõik taastuvenergia tehnoloogiad. Eelnõu ei paku aga selgust, millal alustatakse uute vähempakkumistega, milliste kogustega saab sektor aastate jooksul arvestada ja kuidas need läbi viiakse,» rääkis Tammist. Ehk sisuliselt uus taastuvenergiaskeem kui selline seaduses puudub.

Teisena juhtis ta sarnaselt Raigo Sõlega tähelepanu sellele, et uus seadus ei too õigusselgust ka olemasolevate projektide kohta. «Läinud aasta lõpus langetas Euroopa Komisjon toetusmeetmete muudatustele positiivse riigiabi otsuse, mida hiljem täiendati suunistega kahes enim vaidlusi põhjustanud punktis,» kirjeldas Tammist.

Eesti Taastuvenergia Koja juhataja Rene Tammist Foto: /

Küll aga ütles ta, et sellest hoolimata on eelnõu seletuskiri Komisjoni loa ja suunistega jätkuvalt vastuolus, kuna võtab selles küsimuses seisukoha selliselt, nagu sobib Eesti Energiale Tootsi tuulepargi projekti valguses. «Hoolimata asjaolust, et Tootsi tuulepargi projekti puhul pole võetud olulisi kohustusi ja seda ei saa lugeda olemasolevaks projektiks, jätkub selle jõuga surumine olemasolevate projektide hulka,» ütles taastuvenergia organisatsiooni juht.

Kolmandaks vastuolusid tekitavaks küsimuseks on puidu masspõletamise taaslubamine Narva põlevkivielektrijaamades. «Ehkki keskkonnaorganisatsioonid on seda sammu teravalt kritiseerinud ja energiatootjate ühendused on koos metsatööstuse esindajatega teinud ettepaneku piirata puidu masspõletamise toetamist statistikakaubanduse raames 500 000 tm Eesti päritolu puiduga aastas, siis seda ettepanekut arvestatud ei ole,» rääkis ta. Sisuliselt tähendab see, et ahju võib ajada piiramatus koguses Eesti puitu.

«Võimalus, et Narva elektrijaamades hakatakse suuremahuliselt madala efektiivsusega puitu põletama, avaldab negatiivset mõju investeeringutele nii kaugküttesektoris kui ka tööstuses ning selle perspektiivi realiseerumine toob kaasa ebameeldiva hinnatõusu kaugkütte tarbijatele,» ütles Tammist.

Eesti Energia monopoliseerib ka päikeseenergia turu

Eesti Päikeselektri Assotsiatsioonile (EPEA), mis koondab enda alla nii päikeseenergia lahenduste müüjaid kui tootjaid, teeb aga uue seaduseelnõu juures enim muret see, et sellega riigistatakse Eestis ka päikeseenergia turg ehk riikliku energiafirma Eesti Energia kätte liigub ka turg, kus neil seni on olnud üsna tagasihoidlikud tulemused ette näidata.

Kui täna pakub päikeseenergia lahendusi kümmekond eraettevõtjat, siis vähempakkumise tingimuste kehtestamine ka alla 1 MW elektritootmisvõimsuse toetuse saamiseks – mida uus seadus tahab teha – loob olukorra, kus mitte-energiafirmad ei saa mahukatel oksjonitel osaleda, üksnes Eesti Energiale jääks see võimekus.

EPEA juhataja Andres Meesak märkis, et tänapäeva energiaturgudel on võim selle käes, kes omab andmeid ning ta tõi välja, et üle 60 protsendi tarbijate andmetest on täna Eesti Energia valduses, teistel turuosalistel neile ligipääs puudub. «Kavandataval kujul oksjonid võidab ettevõte, kes valdab suures koguses tarbijate andmeid,» märkis ta. Teadupärast on teiste elektrimüüjate turuosad kümne protsendi juures või veel väiksemad.

Kui arvestada sinna juurde ka Eesti Energia tütarettevõtte Elektrilevi käsutuses olevate tarbijate andmed – mida Eesti Energia küll seaduse järgi kasutada ei tohiks –, siis teeb see kokku 90 protsendi tarbijate andmed. «Pole vaja olla hiromant, nägemaks, kes ka ilma Elektrilevi andmeteta sellised oksjonid võidab ja oksjonite tulemusena sel turul valitseva positsiooni saavutab,» nentis Meesak.

Kaotajad on selles olukorras maapiirkondade tööstusettevõtted ja -alad, kelle jaoks seni on olnud alla 1 MW jaamadega kohapeal otseliini elektri tootmine ainus viis elektri hinda alla saada.

«Tööstusettevõttetele, kes seni said jaamu ise rajada, jääb alles üksnes variant jaama oksjoni võitjalt 25 aastaks rentida. Otseliiniga võrgutasudelt saadav sääst jääb seejuures oksjoni võitja, mitte tööstustarbija kontrollida,» märkis Meesak.

Võib lõppeda suurte kohtuvaidlustega

Probleemile juhtis selle aasta märtsi lõpus majanduskomisjoni tähelepanu ka Eesti Linnade ja Valdade Liit, kes ütles, et kui tehakse oksjonid, siis ei saa tööstusaladele otseliini tootvaid väikeseid jaamu rajada. Liidu mure oli tingitud asjaolust, et sellisel juhul väheneb ka regionaalsete tööstusalade konkurentsivõime.

Küll aga on majandus- ja kommunikatsiooniministeerium selles osas asunud seisukohale, et elektrituruseadus ei ole regionaalarengu meede, mistõttu ei pea nad sellega seaduseelnõu koostades arvestama.

«Selline tegevus ei saa ju olla kooskõlas hea õigusloome tavaga ning kindlasti ei ole selliselt võimalik saavutada mõistlikku tulemust,» võtab ettevõtjate ja esindusorganisatsioonide hinnangu viimaste kuude seaduseloome protsessile kokku AS Raisneri nõukogu liige Raigo Sõlg.

Tema sõnul ei ole välistatud, et kui selliste meetoditega otsustatakse riigis kehtestada nii olulisi seadusi Eesti majanduskeskkonna jaoks, siis järgnevad sellele suured kohtuasjad. «Need võivad maksumaksjale maksma minna väga suuri summasid, kui selgub, et ettevõtjaid hakatakse kohtlema ebavõrdselt,» märkis tuuleettevõtja.

Eesti Energia teatas oma vastuses, et nad pole monopoolne ettevõte. Eesti Energial on tõepoolest Eestis elektrimüügis kõige suurem turuosa, kuid alates 2013. aastast on Eestis elekter vabaturu kaup, kus kõik saavad valida, milliselt elektrimüüjalt nad elektrit ostavad, märkis ettevõte.

KOMMENTAAR

Ministeerium ei ole kedagi soosinud

Ando Leppiman, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi asekantsler

Ando Leppimann Foto: PEETER LANGOVITS / PM/SCANPIX

Riigiabi ehk taastuvenergia toetuse andjaks on Elering. Ehk vastavalt riigiabiloas sätestatule peab Elering riigiabi andjana projektipõhiselt hindama, kas taastuvenergia tootja vastab tingimustele olemasoleva toetusskeemi alusel taastuvenergia toetuse saamiseks või mitte.

Samamoodi ka Tootsi projekti puhul – juhul, kui projekt ei täida riigiabi suunistes toodud tingimusi, ei saa ka olemasolevasse toetusskeemi kvalifitseeruda, sest vastasel juhul oleks tegemist keelatud riigiabi andmisega. 

Osa turuosaliste soov on olnud, et konkreetselt Tootsi projekti puhul välistatakse selle kvalifitseerumine olemasolevasse toetusskeemi. Selline lähenemine ei vasta aga riigiabi loas sätestatud tingimustele, mille kohta on turuosalistele ka nii kirjalikult kui eelnõu väljatöötamiseks moodustatud töögruppides vastatud.

Riigiabi loas sätestatud tingimused on omakorda kooskõlas ELi keskkonnaabi maksmise suunistega. Need suunised on avalik dokument ning kehtinud juba alates 2014. aastast (ehk päris pikka aega ja ei tohiks olla kellelegi üllatuseks).

MKM ei ole teinud nende suunistega võrreldes ühtegi omapoolset sammu, mis võimaldaks soodsamat (või ka ebasoodsamat) tõlgendust Tootsi projektile, sest tegemist oleks vastuollu minek EL kehtiva riigiabi regulatsiooniga.

MKM on võtnud nii ettevõtjate kui esindusorganisatsioonide ettepanekuid arvesse. Lisaks muudele võtsime arvesse ka ettepaneku luua eraldi toetusskeem kuni 50 kW kui ka 50 kW – 0,99 MW taastuvenergia tootjatele. See lahendab väiketootjate kriitika, mille silmapaistvam aktsioon oli allkirjade kogumine väiketootjatele rikkalikuma toetusskeemi võimaldamiseks.

Eelnõus on väiketootjate muret kuulda võetud ning välja tuldud lahendustega, mis nende väljakutseid adresseerib – kuni 50 kW tootmisseadmed jätkaksid eelnõu kohaselt olemasoleva toetusskeemiga, 50 kW – 0,99 MW tootjatele tehakse järgnevatel aastatel tehnoloogianeutraalsed ja kõikidele isikutele suunatud vähempakkumised.

Lisaks on võetud arvesse Eesti taastuvenergia tootjaid koondava Eesti Taastuvenergia Koja ettepanekuid seoses statistikakaubandusest laekuva tulu paindlikuma kasutusega ning täiendatud vastavalt soovile ka riigikogule esitatud muudatusettepanekute selgitusi lähtuvalt koja tehtud ettepanekutest.

Taastuvenergia toetusskeemi on menetletud aastaid, turuosaliste ja esindusorganisatsioonidega on suhtlus olnud igapäevane. Arvestades toetuste iga-aastast eelarvet ca 70 miljonit eurot, on eriarvamused ja oma huvide kirglik kaitsemine ka arusaadav.