:format(webp)/nginx/o/2020/10/26/13435796t1h4758.jpg)
/nginx/o/2016/10/04/5917131t1ha674.jpg)
Kaubandus-tööstuskoja ettevõtjate seas tehtud küsitlusest selgus, et viimaste aastate jooksul on kasvanud nende ettevõtjate hulk, kelle hinnangul makstakse Eestis ümbrikupalka üha rohkem.
Värske uuring: ümbrikupalkade maksmine on Eestis süvenenud (8)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Probleemi kasvavast aktuaalsusest annab märku see, et üha vähem küsitlusele vastanutest hindavad oma sektori puhul ümbrikupalga maksmist nulli lähedale. Pigem on kasvavas trendis nende ettevõtjate osakaal, kes hindavad enda sektori ettevõtete poolt makstud ümbrikupalga osakaalu kõrgemalt,» nentis kaubandus-tööstuskoja peadirektor Mait Palts küsitluse tulemusi kommenteerides.
Küsitluse tulemustest selgus, et endiselt peetakse kõige problemaatilisemaks sektoriks ehitust, majutust ja toitlustust ning kunsti, meelelahutust ja vaba aega. «Esile kerkis ka veonduse ja laonduse valdkond, mille esindajatest 30 protsenti hindasid oma sektoris ümbrikupalga maksmist lausa 31–50 protsendini väljamakstavast palgast,» ütles Palts.
Loodetakse tehnoloogilistele lahendustele
Maksu- ja tolliameti peadirektori Valdur Laidi sõnul kinnitavad küsitlustulemused ka MTA-le nähtavaid riske ümbrikupalga maksmisega seotud hoiakute mõnevõrra halvenemisest.
«Tegutseme selle nimel, et suhtumine ümbrikupalkade maksmisesse oleks vähem soosiv ning inimesed tajuksid, et vaid tänu maksude maksmisele on meile kõigile kättesaadavad sellised teenused nagu pension, ravikindlustus ja haridus. Samas mõtleme kindlasti ka uute võimaluste peale, mis konkreetsetes valdkondades aitaksid fookustatult võidelda ümbrikupalga probleemiga,» ütles Laid.
Uute lahenduste puhul pidasid 68 protsenti küsitlusele vastanud ettevõtjatest oluliseks laiendada ümbrikupalgaga nõustumisel vastutust rohkem ka töötajatele. Kasvanud on nende ettevõtjate osakaal, kes hindavad endiselt efektiivseks ümbrikupalgaga võitlemise vahendiks tugevamate kontrollimeetmete kasutamist.
«Koostöös sektorite esindusliitudega on arutluses näiteks ka online-kassasüsteemide lahendus ning tellija vastutus ehituse töövõtuahelas,» lisas Laid.
Eesti Hotellide ja Restoranide Liidu juhatuse esimees Verni Loodmaa ütles, et nad on aastaid teinud koostööd maksu- ja tolliameti ning kaubandus-tööstuskojaga ausa maksukeskkonna nimel. «Hoolimata sellest on meie tööstusharus makstavate ümbrikupalkade osakaal üks suuremaid,» lisas Loodmaa.
Kaubanduskoda korraldab oma liikmete seas ümbrikupalkade teemalist küsitlust 2014. aastast. Seekordsele küsimustikule vastas 242 ettevõtjat.