/nginx/o/2016/11/28/6124107t1hbf23.jpg)
/nginx/o/2018/05/29/7869957t1h1284.jpg)
Kehtivate liiklusstandardite kohaselt peaks parkimiskoht olema 2,7 meetrit lai ning 5 meetrit pikk. Ometigi enamikus kaubanduskeskuste parklates siiski nii ei ole.
Vähem kui 10 protsenti kaubanduskeskuste parkimiskohtadest vastavad nõuetele
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rocca al Mare kaubanduskeskuse parklas lõppesid maikuus ulatuslikud parkimiskohtade ümberjoonimised, mille tulemusel vastavad parkimiskohad nüüd uuele standardile. Projekt tehti koostöös Eesti Liikluskindlustuse Fondiga (LKF).
LKFi kahjuennetuse valdkonna juhi Ülli Reimetsa sõnul vähendavad ohutuse eesmärgil tehtavad liikluskorralduse muudatused liiklusõnnetuste arvu märgatavalt.
«Hinnanguliselt alla 10 protsendi kaubanduskeskuste parkimiskohtadest vastab ülemöödunud aastal kehtestatud standardile. Lisaks Rocca al Mare kaubanduskeskusele on veel üksikuid eeskujulikke näiteid, kus kogu parkla vastab standardile, näiteks Magistrali, Kristiine ja Mustika keskused ja väiksematest kauplustest Laagri Comarket,» ütles Reimets.
«Esimesena alustaski joonimisega 2016. aasta suvel Rocca al Mare keskus, aga toona sai standardile vastavaks pool parklast,» sõnas Reimets. «Tulemused ei lasknud end kaua oodata, liikluskindlustusjuhtumite arv kahanes kahe kuu jooksul 13 protsendi võrra. Tulemus on seda märkimisväärsem, et aasta varem oli juhtumite arv 20 protsendi võrra kasvanud.»
Rocca al Mare keskuse omaniku Cityconi kommunikatsiooni- ja turundusjuhi Linda Eichleri sõnul on oluline, et kui pere tuleb kaubanduskeskusesse aega veetma, siis kõik pereliikmed, nii väikesed kui suured, saavad mugavalt autost välja ilma teisi autosid riivamata, samuti koos pakkidega pärast autosse sisse. «Parkimiskohtade nappus on kõigile tuttav teema ja kohti võiks alati rohkem olla, aga meelerahu ja turvalisus kaaluvad selle üles. Hea poeelamuse juurde ei saa kuuluda kriibitud ja mõlgitud auto. On küsimusi, kus ei saa mõelda vaid kulutõhususele,» lisas Linda Eichler.
Eesti liikluskindlustuse registri andmetel juhtus möödunud aastal Eestis 32 000 liikluskindlustusjuhtumit, millest 12 000 olid seotud parkimisega ehk keskmiselt toimus parklates iga päev 33 õnnetust.
«12 000 registreeritud juhtumit on jäämäe veepealne osa,» ütles Reimets ja lisas, et umbes sama palju toimub ka kaskojuhtumeid, rääkimata nendest kriimustustest ja uksetäketest, millest üldjuhul keegi kunagi teada ei anna. «Parkimisjuhtumite arvu kasv on viimastel aastatel olnud kiirem kui kõigi Eestis toimunud liikluskindlustusjuhtumite arvu kasv ning keskuste parklad on tõusnud juhtumite arvu poolest võrdseks liiklusrohkete ristmikega,» lisas Reimets ning pani ka teistele keskustele südamele, et nood parklate ümberjoonimisega alustaksid.