Päevatoimetaja:
Sander Silm

Uuring: Põhjamaade tippjuhtide usk oma riigi majandusse on keskmisest madalam

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Foto on illustratiivne.
Foto on illustratiivne. Foto: Jürgen Hüls / PantherMedia / Jürgen Hüls

Suurettevõtete peamisteks väljakutseteks järgmistel aastatel on konfliktsed rahvusvahelised suhted ja geopoliitilised pinged, küberkuritegevus ning kohanemine noorema generatsiooni tööjõu ootustega, näitab KPMG ülemaailmne uuring Global CEO Outlook 2018.

Rahvusvaheliste ettevõtete tippjuhid on majandusväljavaadete puhul häälestatud mõõdukalt optimistlikult ning umbes pooled tippjuhtidest ennustavad järgnevaks kolmeks aastaks mõõdukat kasvu. Mõnetise üllatusena on majandusarengu väljavaade võrdluses eelmise aastaga isegi positiivsem. «Kuna Eesti majandus sõltub suuresti Põhjamaadest, siis tasub ära märkida, et Põhjamaade tippjuhtide usk oma riikide majandusse on globaalsest keskmisest madalam, kuid seevastu usk globaalse majanduse perspektiivi oluliselt optimistlikum,» ütles KPMG Baltikumi nõustamisteenuste juht Hanno Lindpere.

Veel näitab uuring, et Põhjamaade ettevõtted on keskmisest enesekriitilisemad, kuid samas vägagi koostööaltid. «Põhjamaade suuremad ettevõtted on mõistnud, et tehnoloogia kiire arengu juures ei suuda üks ettevõte hallata kõiki äriaspekte, mistõttu on strateegilisest koostööst kolmandate osapooltega saanud populaarseim kasvustrateegia. Seepärast tasub kindlasti ka Eesti ettevõtetel mõelda võimalikele strateegilistele partnerlussuhetele nii Eesti-siseselt, aga ka Põhjamaade ettevõtetega, sest just nii on võimalik tagada kasv ja konkurentsivõime,» selgitas Lindpere. Järgmise kolme aasta peamiste arenevate eksporditurgudena näevad Põhjamaade tippjuhid eelkõige Lõuna-Ameerikat ja Aafrikat, alles seejärel Ida-Euroopat, Aasiat ja Lähis-Ida.

«KPMG globaalne uuring kinnitas taas, et küberturvalisusest on saamas prioriteet ning 59 protsenti küsitletud tippjuhtidest pidas end isiklikult vastutavaks klientide andmete turvalisuse tagamisel,» lausus nõustamisteenuste juht, lisades, et suurettevõtete hinnangul ei ole küberrünnaku ohvriks langemine enam küsimus «kas», vaid «millal» ning peamine ongi võimalike kahjude minimaliseerimine ning andmete ja süsteemide kindlustamine.

Kuigi vaid pool ehk 51 protsenti küsitletutest ütles, et nad on küberohtude eest piisavalt kaitstud, näitas uuring ühtlasi, et võimalikud küberohud ei pärsi ettevõtteid digitaliseerumast ning koguni 71 protsenti tippjuhtidest soovib ise algatada ja juhtida digitaaltransformatsiooni oma organisatsioonis.

Lindpere sõnul on oluline ära märkida, et erinevalt üldlevinud arvamusest nagu ohustaks tehisintellekt töökohtade arvu, kinnitavad 62 protsenti tippjuhtidest, et tehisintellekt loob enam töökohtasid kui kaotab. «Küll aga peavad ettevõtted tehnoloogia arengu tingimustes olema märksa paindlikumad nii oma ärimudelites, aga ka näiteks tööandjatena. Just paindlikkus ja kohanemisvõime saavad ettevõtetele otsustavaks – kui oled liiga aeglane, siis ootab sind pankrot,» ütles Lindpere.

«Suures plaanis on poliitika jõudnud taas juhatuse koosolekutele ning ettevõtte tegevuste ja laienemisplaanide juures tuleb silmas pidada pidevalt tekkivaid ja arenevaid rahvusvahelisi pingeid. See kehtib nii globaalselt, aga kindlasti mängib eriti olulist rolli ka meie regioonis,» jätkas nõustamisteenuste juht ning lisas, et igasugused kaubandussõjad, tariifid ja sanktsioonid puudutavad globaliseerunud majanduses kõiki selles osalejaid.

KPMG globaalne uuring viidi läbi käesoleva aasta jaanuarist veebruarini ning selles kaasati 1300 tippjuhti 11 olulisemalt turult ning 11 võtmesektorist. Küsitluses ei osalenud alla 500 miljoni dollarilise aastakasumiga ettevõtted, sealjuures kolmandiku vastanud ettevõtetest aastane kasum ületas kümme miljardit dollarit.

Tagasi üles