Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2016/09/15/5838807t1h8c98.jpg)
/nginx/o/2018/05/28/7869100t1h76d9.jpg)
AirBalticu lennukipargi pea kolmekordne suurendamine 2025. aastaks on suurepärane uudis, leiab viimased kolm aastat Euroopa Komisjoni liikuvuse ja transpordi peadirektoraati juhtinud Henrik Hololei. Küll aga märgib ta, et nende konkreetsete lennukite puhul on õigem neid nimetada juba Airbusi, mitte Bombardieri lennukiteks.
«Suurepärane uudis. AirBalticul läheb hästi ja usk tulevikku on kindel. AirBalticu tegevjuht Martin Gauss pikendas hiljuti oma lepingut, mis kinnitab selget usku valitud strateegiasse ning tulevikuperspektiividesse,» oli Hololei esimene reaktsioon tänasele airBalticu teatele minna 2025. aastaks üle Bombardier CS300 tüüpi lennukitele ning kasvatada tänast 31 lennukist koosnevat lennukiparki kuni 80 lennumasinani.
«Regiooni jaoks on see samuti väga hea uudis, kuna ühendatavus suureneb ning airBalticu positiivne areng on regiooni huvides,» lisas eestlasest peadirektoraadi juht.
Ühtlasi märkis Hololei, et valitud lennukitüüp, Bombardier CS300 on väga hea ja efektiivne lennuk. Ka kiitis ta lätlaste lennufirma otsust minna üle ühele lennukitüübile, kuna see aitab oluliselt kulusid kokku hoida. Küll aga täpsustas Hololei, et hiljuti läks Bombardieri C-seeria toomine hoopis Airbusi alla. «Seetõttu võib täna selles kontekstis pigem juba Airbusist rääkida,» ütles ta.
Kuigi Hololei ei soovinud anda hinnangut sellele, kas airBaltic võis saada muidu 5,05 miljardit eurot väärt olevad esimesed 50 lennukit, mille peale on praegu leping sõlmitud, turuhinnast oluliselt odavamalt, märkis ta, et airBaltic on olnud selle lennukitüübi n-ö launch customer (käivitada aitav klient – e.k). Lennufirma näiteks esitles seda lennukitüüpi veebruaris Singapuris toimunud lennundus-show’l.
Lennukipargi suurendamise uudise asemel oodati airBalticult täna pigem uut infot võimalike uute omanike või investorite kohta, kuid seda ei tulnud. Hololei selgitas, et strateegilise investori leidmine ei ole kunagi lihtne, kuna seda võib pidurdada ka Euroopa Liidu nõue, mis eeldab, et mitte-EL investor ei tohi omada üle 49 protsendi lennuettevõttest ning ettevõtte efektiivne kontroll peab olema EL-päritolu investorite kontrolli alla.
«Edasine konsolideerumine ELi lennundusturul on samas paratamatu ning on vaid aja küsimus, millal airBaltic sellise investori leiab. Kui ettevõttel läheb hästi ja ta teeb mõistlikke investeeringuid tulevikus, siis loomulikult kasvab ka tema väärtus ning suureneb huvi,» ütles Hololei vastusena küsimusele, kas tänane võis olla airBalticu meediatrikk, et mõne investori huvi enda vastu suurendada.
Kuigi juba on mõningat skeptitsismi tekitanud niivõrd suure hulga uute lennukite omandamine – kuna Baltikumi-suguse väikese regiooni jaoks on see lennupark liiga suur –, usub Hololei, et Martin Gauss on niivõrd võimekas lennufirma juht, et tema investeerimisotsus on kindlasti hästi läbi mõeldud ja kindla plaaniga kaetud.
Lätlaste lennufirma airBaltic, mis kuulub 80 protsendi ulatuses Läti riigile ja 20 protsendi ulatuses taanlasest erainvestorile, andis täna Riias teada, et läheb aastaks 2025 üle ainult ühte tüüpi, Bombardier CS300 lennukitele ning suurendab oma senist 31 lennukist koosnevat lennukiparki kuni 80 lennukini.
Täna avalikustas airBaltic Kanada lennukitootja Bombardieriga sõlmitava lepingu kuni 60 Bombardier CS300 lennuki tarneks. Enne seda oli Läti lennufirma tellinud juba 20 seda tüüpi lennukit, millest kaheksa on ta ka juba kätte saanud.
Selle sammuga saab airBalticust suurim Bombardieri lennukipargiga lennufirma Euroopas ja suuruselt teine maailmas.