/nginx/o/2018/05/28/7868779t1h9f81.jpg)
Itaallased armastavad pastat ja austuses selle vastu on Itaalia The Local välja toonud kümme üllatavat fakti pasta kohta.
Itaallased armastavad pastat ja austuses selle vastu on Itaalia The Local välja toonud kümme üllatavat fakti pasta kohta.
Unusta kahvli ja lusika debatt: keskaja itaallased oleksid olnud šokeeritud, kui näeksid inimesi pastat söömas ei millegi muu kui puidust oraga.
Söögiriista nimetati punteruoloks ja aastaid hiljem vahetasid itaallased selle kahvli vastu, kui mõistsid, et kolme oraga söögiriist on mugavam ja käepärasem kui üks ora. Kahvli praktilisus pasta söömisel on üks põhjusi, miks usutakse, et itaallased võtsid kahvli kiiremini omaks kui teised Euroopa riigid.
Campania piirkond lõuna Itaalias on teadaolevalt parima kliimaga koht pasta valmistamiseks.
Tänu rikkale pinnasele ja soojadele ilmadele, kasvab seal piirkonnas durum-nisu pea aasta läbi. Vahemerelt tulevad kuivad briisid ja mägedest tulevad niiskemad tuuled annavad aga vilja kuivatamiseks ideaalsed tingimused.
Tänapäeval toodetakse antud piirkonnas Itaalia esimest geograafilise tähisega pastat: pasta di Gragnano.
Pasta käsitsi valmistamine võis olla populaarne küll lõuna Itaalais, kuid esimene tööstuslikku pastat valmistama hakkav ettevõte asus Veneetsias. See avati 1740. aastal Paolo Adami poolt.
Euromonitori kohaselt kulutas terve maailm 2016. aastal pasta ostmiseks 23 miljonit dollarit.
Kõige suurem turg on eeldatavalt Itaalias, neile järgneb USA. Kolmandal kohal on aga venelased, kes ostavad suisa nii palju pastat, et võivad peagi ameeriklased teiselt kohalt minema tõugata.
Pastadel on viimaste andmete kohaselt umbes 600 erinevat kuju, kuid need pole kõigest selleks, et pasta huvitavam paistaks.
On olemas kindlad reeglid, milline pastakuju millise toiduga sobib. Näiteks sobivad ditalinid vaid supi sisse.
Igal kujul on oma omadused: pikad, õhukesed pastad sobivad paksemate kastmetega; paksud nuudlid tasakaalustavad rikkalikke liharoogi; seest õõnes pasta sobib aga toidu juurde, millega saab kastet või liha korjata.
Giacomo Casanova oli sama palju sööja kui ta oli armastaja. Oma autobiograafias räägib ta loo, kuidas ta reisis Veneetsia lähedal asuvasse külla ning sattus «makaroni akadeemiasse»: grupp luuletajaid, kes kirjutasid makaronidele luuletusi.
Casanova võetakse kiiresti liikmeks ja ta üllatab teisi liikmeid süües uskumatutes kogustes makarone, mistõttu hakatakse teda seal klubis kutsuma makaronide printsiks.
Kahjuks ei ole aga sellest ajast säilinud ühtegi ta luuleutust makaronidest.
Kõige suurem lasanje küpsetati Poolas ning see oli 25-meetrit pinn ning 2,5 meetrit lai. Sinna kulus 2500 kg pastat, 800 kilo hakkliha, 500 liitrit tomatikastet ja 400 kilo juustu.
Rekordlasanje tehti 2012. aastal Itaalia jalgpalli meeskonna auks.
Ja me ei räägi siinkohal šokolaadipastast.
Näiteks sobib inglijuukse pasta mee ja pistaatsiatega. Samuti maitseb hästi ka mandli ravioli, mis on täidetud Ricota juustuga ja maitsestatud apelsini koorega.
1930ndatel otsustasid hulk Itaalia arvamusliidreid ja artiste kuulutada sõda Itaalia lemmiktoidule. Poeet Filippo Tommaso Marinetti kirjutas, et «pasta on absurdne Itaalia gastronoomiline religioon». Osa liikumise liikmeid uskus, et spagetid mürgitavad neid ja nende mõtted lähevad sama sassi, nagu pasta, mis nad sisse on söönud.
Pasta asemel soovitati inimestel süüa riisi. Liikumine ei olnud väga edukas.
Itaalia uurijad on leidud, et inimesed, kes söövad pastat, kannatavad väiksema tõenäosusega ülekaalulisuse all, sest tegemist on Vahemere dieediga, mis sisaldab värskeid tooraineid ja oliiviõli.
Teie uuring on näidanud, et pasta söömine muudab südame palju tugevamaks. Samuti usuvad paljud toidunõustajad, et pasta söömine tõstab kehas serotoniini taset, mis tekitab kehas õnne tunde.