Venemaa energeetikahiid jäi Jordaanias Eesti Energia kõrval jänni

Rosatomi juhil Sergei Kirienkol tuli alla neelata kibe pill, kui Jordaniasse rahapumbana kavandatud tuumajaama ehitamine läbi kukkus. Foto: ALEXEY FILIPPOV / Sputnik

• Eestlaste põlevkivielektrijaam osutus Rosatomi tuumajamast palju efektiivsemaks.

Aasta peale seda, kui Eesti Energia oli käivitanud Jordaanias erakordse põlevkivielektrijaama rajamise, lükkas Amman tagasi Rosatomi pakutava hiiglasliku tuumaelektrijaama projekti, teatas Interfaks.

Venemaa tuumaenergia agentuur Rosatom peab suu puhtaks pühkima kümnest miljardist dollarist, mida Kreml lootis teenida, kui peaminister Dmitri Medvedev sõlmis  2014. aastal lepingu tuumajaama ehitamiseks. Nüüd avaldas Jordaania valitsus, et Rosatomi poolt pakutav 2000 MW võimsusega jaam on liiga suur ja liiga kulukas.

Rosatom loodab nüüd, et suudab jordaanlastele maha müüa varem pakutu asemel  odavama ja väiksema tuumaelektrijaama ning alustas selle nimel uusi läbirääkimisi.

Ligi aasta tagasi saavutas Eesti Energia just Jordaanias tohutu  läbimurde, kui suutis käima lükata ligi 2 miljardit dollarit maksva põlevkivielektrijaama rajamise. Tegemist on Rosatomi elektrijaamaga võrreldes 3,6 korda väiksema kuid samal ajal rohkem kui viis korda odavama projektiga, mis näitab eestlaste pakutava tehnoloogia finantsmajanduslikku üleolekut Venemaa tuumatehnoloogiast.

554 MW brutovõimsusega põlevkivielektrijaam hakkab Eesti Energia selgituste kohaselt paiknema Kesk-Jordaanias, Attarat Um Ghudranis. Põlevkivielektrijaamaga kaasneb ligi 10 miljoni tonnise aastavõimsusega põlevkivikarjäär, samuti linnak töötajatele, veepuuraugud, konveierid. Põlevkivielektrijaam vähendab oluliselt Jordaania sõltuvust imporditavast energiast, täna sõltub Jordaania 95protsendi ulatuses imporditavast energiast. Eestlaste välja pakutud elektrijaam katab hinnanguliselt rohkem kui kümnendiku Jordaania riigi elektrienergia vajadusest, andes tööd ehitusetapil 5500, opereerimisel 1000 inimesele.

Venemaa peaminister Dmitri Medvedev allkirjastas 2014. aastal Jordaania valitsusega kavatsuste protokolli sellesse riiki esimese tuumaelektrijaama ehitamiseks Rosatomi poolt. Protokoll nägi ette esimese reaktori käivitamise juba 2024. aastal, teine reaktor pidi valmima 2026.

Lisaks ilmsele ebaefektiivsusele võis Rosatomi tuumajaama rajamise nurjata ka asjaolu, et Ukraina vastase agressiooniga rahvusvaheliste sanktsioonide haardesse sattunud Venemaal pole võimalik leida suurprojektidele rahastust.

Jordaania valitsuse otsus mõjub terava ninanipsuna ka Venemaa presidendile Vladimir Putinile, kes just neil päevil seadis Medvedevi valitsusele ülesandeks viia Venemaa lühikese ajaga maailma viie mõjukaima majanduse hulka. Putin teatas valitsusele, et ta ei taha selle ülesande täitmisel kuulda juttusid mingisugustest takistavatest asjaoludest.