Päevatoimetaja:
Sander Silm

Investorid näevad Tallinna Sadamas head rahalehma

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Väikeinvestor Kristi Saare.
Väikeinvestor Kristi Saare. Foto: Sander Ilvest / Postimees

Täna hommikul avalikustatud Tallinna Sadama aktsiate märkimishind on potentsiaalsete investorite meelest pigem meeldiv üllatus ja nii mõnedki näevad sadamas head rahalehma.

Ettevõtja ja investor Raivo Hein ütles, et tema plaanib osta sadama aktsiaid 50 000 euro eest. «Iseasi, kas nii palju antakse muidugi,» lisas ta. «Aga kui märkimishinda ja välja kuulutatud dividendide hulka vaadata, siis on see päris atraktiivne diil. 6-8 protsendiline tootlus on tänasel päeval isegi suurepärane,» jätkas ettevõtja.

Tema sõnul on sadam siiani olnud korralik rahalehm ja küllap on seda ka tulevikus. «Seda, mis viie aasta pärast saab, ei tea muidugi keegi. Sa võid graafikuid joonistada ja neid analüüsida, aga lõpuks jumal lihtsalt naerab selle üle,» rääkis Hein.

Hein kuulub nende 28 tuntud ettevõtja hulka, kes asutasid hiljuti riigi uutmiseks loodud Riigireformi Sihtasutuse. Samuti veab Hein eest mandri ja Saaremaa vahelise silla ehitamise projekti. Küsimusele, et miks ta ostab ettevõtet, mis praamiliikluse kaudu tema tulevase projektiga potentsiaalselt konkureerima hakkab, vastas ettevõtja, et ta on pragmaatik.

«Praamiliiklus on lihtsalt nii väike osa Tallinna Sadama tuludest, et see suurt pilti ei mõjuta. Praamiliiklus on küll kasumlik, aga ettevõtte kogutegevusest moodustab see pisku,» selgitas Hein. Talle meeldib, et börsile viimine suurendab Tallinna Sadama läbipaistvust. «Nüüd on ta avalik ettevõtte ja enam ei saa ettevõtte üle otsustada poliitikud kabinetivaikuses.»

Väikeinvestor Kristi Saare ütles, et sadama aktsiate märkimishind on suhteliselt hästi paigutatud. «Ilmselt märgitakse korralikult üle nii jae- kui institutsionaalsete investorite poolt,» ütles Saare, lisades, et kuna sadam lubab ka korralikku dividendi, siis on hetkel tegu üsna ahvatleva ettevõttega.

Saare sõnul on Tallinna Sadama näol tegu stabiilse ja pikaajalise investeeringuga, mille puhul lühiajalistele kõikumistele panustada pole mõtet. «Tõenäoliselt märgin ka ise aktsiaid. Selliseid võimalusi tuleb suhteliselt vähe ette,» kinnitas Saare.

Investor Jaak Roosaare ütles, et tema jaoks on hind väga meeldiv üllatus. "Eeldasin et hinnavahemik on 2-3 eurot," märkis Roosaare. "Mulle meenub Soome börsiinvestori Seppo Saario ütlus, et "osta kui riik erastab", sest riik ei taha oma valijatele "kotti pähe tõmmata"."

Roosaare kinnitas, et selle hinnaga on nõudlus ilmselt suur ja tema ise kaalub kindlasti mitmelt kontolt (erinevate ettevõtete alt) märkimist, et saada kätte veidi suurem kogus aktsiaid kui see 1000 aktsiat.

Ka varem Tallinna Sadama suhtes kriitiline olnud väikeinvestor Madis Müür nentis, et märkimise hinnatase on tõepoolest osutunud oluliselt mõistlikumaks kui algselt oli põhjust karta.  „Küllap võeti investorite survet ka kuulda, et kuna olulist kasvupotentsiaali ettevõttel ei ole, siis ei saa ka liiga kõrget hinda küsida,“ ütles Müür.

Müüri sõnul on praeguse hinna puhul IPO-järgse hinnalanguse risk oluliselt vähenenud ja hind võib suurema huvi korral kasvada. „Arvatavasti aktsia hind kuhugi 1,65-1,8 vahele jääb, juba on märgata investorite ja ka investeerimiskaugemate inimeste huvi kasvu sadama vastu ja see võiks viidata pigem hinnale praeguse pakkumisvahemiku kõrgemas otsas,“ arutles Müür. „Kindlasti on raha sadamasse paigutamine 6-7% dividenditootluse juures mõistlikum tegevus kui põhiline alternatiiv paljude inimeste jaoks: lasta pangakontol 0% juures inflatsioonil seda pureda.“

Müür rõhutas, et siiski tasub meeles pidada, et ettevõte plaanib tulevikus dividende maksta osaliselt inimeste endi raha eest.  „Sel aastal ja 2019. aastal makstakse meie ehk uute investorite rahast vanadele ehk riigile 105 miljonit eurot, koos tulumaksuga 131 miljonit eurot,“ rääkis Müür.  „Edaspidigi pole ettevõtte kasumlikkus ikkagi jätkusuutlik väljahõigatud dividendimäära 30 miljonit eurot aastas katmiseks, näiteks eelmise aasta puhaskasum oli 26,4 miljonit eurot.“

Müür nentis, et tõenäoliselt kasutatakse meie endi raha selle vahe katmiseks ja meile maksmiseks ning eksisteerib ka võimalus, et väljahõigatud dividenditootlus pole jätkusuutlik ja väheneb mingi hetk. 

„Mulle investorina praegune dividenditootlus jääb natuke liiga madalaks ootuseks. Tõenäoliselt midagi märgin ja kui peaks meeleolud väga positiivseks pöörduma, siis võin ka nii eraisiku kui OÜ alt spekulatiivselt veidi rohkem märkida, et rohkem saada ja peale IPO järgset hüpet maha lükata osaliselt,“ rääkis Müür enda plaanidest.

Hea valimiskampaania

Reformierakondlane, riigikogu majanduskomisjoni aseesimees ja investor Toomas Kivimägi ütles, et märkimishinna vahemik on harju keskmine. «Võinuks olla atraktiivsem, aga pole ka selline, mis eemale tõukab,» leidis mees ja lisas, et temal on kindel plaan aktsiaid märkida. Kivimägi teeb investeerimisotsuse ettevõtte oodatava kasumi ja aktsiahinna suhte pealt.

Mees kavatseb märkida suurusjärgus 10 000 Tallinna Sadama aktsiat, mille jaoks vabanes raha börsilt lahkuva kasiinokontserni Olympicu aktsiate müügist. «See on väga hea, et sadam just nüüd IPOga välja tuli, kuna paljudel kodumaistel investorid saavad Olympicu alt vabaneva raha suunata edasi teise kodumaise ettevõttesse, mida nad tunnevad ja usaldavad,» kirjeldas Kivmägi.

Poliitik näeb võrdlemisi soodsas märkimishinnas ka poliitilist dimensiooni. «Ilmselgelt tahetakse sellest teha poliitiline edulugu. Majandusminister Kadri Simson on andnud sellele rahvaaktsia nime. Seetõttu on ilmselt ka hind madalam, kui alguses kardeti. Valimiste mõttes kindlasti hea samm,» arvas Kivimägi ja lisas, et ühelt poolt võib järgmise aasta märtsis toimuvate valimiste ajaks hind langeda, aga samas ka paarkümmend protsenti tõusta. «Siis inimesed on rõõmsad ja õnnelikud.»

Teiselt poolt teeb Kivimägi endiselt ettevaatlikuks riigi roll Tallinna Sadama majandusel. «See poliitiline surve võib alati olemas olla. Kunagi ei tea, kuna tuleb poliitikutel mõte midagi taas tasuta jagama hakata. Aga loodame, et seda ei hakata tegema aktsionäride arvelt,» rääkis mees. Seevastu sadama praeguseid juhte Kivimägi usub ja usaldab. «Valdo Kalm on väga kogenud ja hea juht. Kui sadamaga on olnud probleeme, siis tema juhtimisel ei pea selle pärast muretsema,» leidis ta.

Tallinna Sadama juht Valdo Kalm avaldas reedesel pressikonverentsil lootust, et Tallinna Sadama aktsiate noteerimine pakub huvi ka Eesti pensionifondidele ning rahvusvahelistele suurinvestoritele. 

Seega võiksid Eestis tegutsevad pangad olla sadama aktsiatest huvitatud. Swedbank ja LHV, kui jaeinvestoritele suunatud IPO korraldajad, kinnitasid börsireeglitele viidates, et ei saa sel teemal kommentaare anda. SEB Varahalduse fondijuht Endriko Võrklaev ütles, et tema hinnangul  on väljakuulutatud hinnavahemik oodatust veidi parem. Samas pole SEB Varahaldus, mis juhib SEB Pensionifonde,  veel otsustanud, kas aktsiaid märkida, lisas Võrklaev.

Tallinna Sadama IPO

  • Aktsiate märkimishind on 1,40-1,80 eurot aktsia eest
  • Minimaalselt saab iga Eesti jaeinvestor 1000 aktsiat
  • Märkimine kestab 25. maist 6. juunini
  • Märkimistulemused, lõplik aktsia hind ja pakutavate aktsiate jaotus tehakse teatavaks eeldatavalt 7. juunil.
  • Eeldatav Tallinna Sadama aktsia esimene kauplemispäev on 13. juunil.
  • Tallinna Sadam on lubanud aastatel 2019–2020 aktsionäridele netodividende vähemalt 30 miljonit eurot aastas ning alates aastast 2021 vähemalt 70 protsenti eelmise aasta puhaskasumist
Tagasi üles