/nginx/o/2016/09/15/5838807t1h8c98.jpg)
/nginx/o/2018/02/18/7596791t1hd003.jpg)
Eestile 2014-2020 rahastamisperioodiks eraldatud struktuurifondide toetusest on Eesti ära kasutanud 61 protsenti ning euroraha kasutuselevõtu poolest on Eesti ELi riikide seas 8. kohal.
Eesti on tubli euroraha kulutaja: oleme ELis esimeses kolmandikus
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Projektide heakskiitmise ja toetuse väljamaksete määr on Eestis kõrgem kui Euroopa Liidus keskmiselt, teatas rahandusministeerium.
Tallinnas ja Ida-Virumaal kohtub euroraha kasutamist hindav Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide 2014–2020 rakenduskava seirekomisjon. Komisjon kiitis heaks struktuurivahendite kasutamise seirearuande 2017. aasta kohta.
Eelmise aasta lõpuks oli heaks kiidetud kokku 2648 kolmest struktuurifondist rahastatavat projekti ja lõpetatud 1005 projekti. Neile antud toetuste maht on kokku 61 protsenti Eestile 2014.–2020. aasta perioodiks eraldatud struktuuritoetuse põhiosast.
Sealhulgas oli Euroopa Sotsiaalfondi projektidele suunatud 80 protsenti, Euroopa Regionaalarengu Fondi projektidele 56 protsenti ja Ühtekuuluvusfondi projektidele 61 protsenti toetuse põhiosast.
Toetusi oli 2017. aasta lõpuks makstud välja 786 miljonit eurot ehk 17 protsenti toetuse põhiosast. Kolmest struktuurifondist Eestile määratud toetuste põhiosa on kokku 3,3 miljardit eurot, millele alates 2019. aastast lisandub tulemusreserv mahus 210 miljonit eurot.
Muu hulgas algab tänavu sügisel õppetöö kolmes Euroopa Liidu struktuurifondide rahastuse toel valminud riigigümnaasiumis Viimsis, Raplas ja Paides. Möödunud aastal algas Ühtekuuluvusfondist rahastatud Haabersti ristmiku rekonstrueerimine. Selle valmimistähtaeg on 2018. aasta lõpp, praegu ollakse ehitustöödega graafikust ees.
Toetatakse ka hulka niinimetatud pehmeid tegevusi. Linnapiirkondade kestliku arengu toetamise raames on toetatud lastehoiukohtade loomist, näiteks on rajatud Viimsi valla Lubja külla Uus-Pärtle lasteaed, mis loob kuues rühmas kuni 144 uut lasteaiakohta. Võrukeelne lastehoid ehk keelepesa Haanjas parandab lastehoiu võimalusi ja ühtlasi kannab edasi kohalikku keelt ja kultuuri väikeste laste hulgas.
Seirekomisjoni liikmed ja Euroopa Komisjoni esindajad tutvuvad Tartu Ülikooli Narva kolledži ja teiste struktuurifondidest rahastatud projektide tulemustega Ida-Virumaal, et näha lähemalt struktuurifondide kasutamise mõju kohapeal ning pidada arutelusid toetuste taotlejate ning saajatega.
Tutvutakse Balti elektrijaama suletud tuhavälja ja sellele ehitatud Narva tuulepargiga, Purtse jahisadamaga ühe terviku moodustava Tulivee restorani ja turismikeskusega Lüganuse valla Liimala külas ja tuhamäele rajatud Kiviõli Seikluskeskusega.
Samuti tutvustavad oma tegevust keeleklubid, mis aitavad vähem integreerunud inimestel igapäevaolukordades vajalikku eesti keelt kasutama õppida, ja ettevõtjaid nõustav Ida-Viru Ettevõtluskeskus.