Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2017/03/20/6474963t1hfa07.jpg)
/nginx/o/2016/02/15/5048131t1h68b4.jpg)
Vene keskpanga presidendi Elvira Nabiullina sõnul on president Putinil väga ambitsioonikad majanduskasvu eesmärgid, kuid riik ei tohi selle arvelt ohverdada makroökonoomilist stabiilsust.
Keskpanga presidendi sõnul nõuab Putin peaaegu nelja protsendilist majanduskasvu, mis on kõvasti üle maailma keskmise. Sellise kasvu saavutamiseks tuleb viia läbi aga mitmed struktuurireformid, mis tõstaks tööjõu produktiivsust ja suurendaks erainvesteeringuid, kirjutab CNBC.
Keskpanga praeguste prognooside järgi jääb Venemaa majanduskasv aastatel 2018, 2019 ja 2020 kusagil 1,5 kuni kahe protsendi vahemikku. Riik on viimasest majanduskriisist Nabiullina hinnangul taastunud ja majandus kasvab potentsiaali lähedaselt. Just selle pärast hoiatas ta, et igasuguste struktuurireformide puhul tuleb silmas pidada stabiilsust.
«Majanduskasv ei tohi tulla makroökonoomilise stabiilsuse, madala inflatsiooni ja tasakaalus eelarvedefitsiidi arvelt,» ütles president.
Putini soov kiire majanduskasvu järgi tuleb Venemaa jaoks üpris keerulisel ajal, sest majandus kasvas küll mullu 1,5 protsenti, kuid kahel sellele eelnenud aastal oli hoopis languses. Nimelt on Venemaa majandus endiselt väga tugevalt sõltuv nafta ja gaasi hindade kõikumisest. Madal nafta hind on siiani olnud üks peamisi Vene majanduslanguse põhjustajaid (koos sanktsioonidega).
Putin lubas hiljutiste valimiste eel suunata rohkem raha sotsiaaltoetustesse, uute töökohtade loomisse ja infrastruktuuri arendamisse, alustades teede võrgust ja lõpetades haiglatega. Kuidas ta nii kulukaid lubadusi ka finantseerida plaanib, ei ole Putin muidugi täpsustanud.