Euroopa Komisjonil on probleem – ja see on Eesti riigieelarve puudujääk

Euroopa Komisjon on Eesti riigieelarve teravdatud tähelepanu alla võtnud. Foto: Erik Prozes / Postimees

Kuigi sarnaselt eelmiste aastatega juhib Euroopa Komisjon Eestile tehtud riigipõhistes soovitustes tähelepanu vajadusele parandada sissetulekute ebavõrdsust, vähendada soolist palgalõhet, edendada innovatsiooniinvesteeringuid, on seekord teravamalt luubi all Eesti riigieelarve puudujääk, mis on Komisjoni hinnangul jätkuvalt Eesti ametlikust seisukohast märksa suurem.

«Eelarvepuudujääk, vaesus ja sotsiaalne ebavõrdsus, sooline palgalõhe ja teadus-arendustegevus ning innovatsiooniinvesteeringud,» loetles Euroopa Komisjoni Eesti esinduse majandusnõunik Katrin Höövelson peamisi märksõnu, mis võtavad kokku Euroopa Komisjoni värskelt avaldatud 2018. aasta riigipõhised soovitused Eestile.

Tegemist on majanduspoliitiliste suunistega järgmiseks 12 kuni 18 kuuks, mida Euroopa Komisjon koostab iga-aastaselt igale liikmesriigile. «Sarnased teemad on ka Eesti eelmise aasta soovitustes luubi all olnud. Erinevalt eelmisest aastast aga sisaldab eelarvesoovitus seekord konkreetseid numbreid eelarve kohandamiseks,» märkis Höövelson. 

Seda, et Euroopa Komisjoni vaade Eesti riigieelarvele on märksa konservatiivsem kui meie rahandusministeeriumi oma, on juba mitu  aastat teemaks olnud. «Komisjon on viimastel aastatel  Eesti riigieelarve struktuurset positsiooni hinnanud nõrgemaks, kui valitsus ise on hinnanud,» selgitas Komisjoni esinduse majandusnõunik.

 Höövelson põhjendab seda erisustega hinnangutes majandustsüklile. Komisjoni arvutuste kohaselt on hetke majanduskasv Eestis tuntavalt üle oma potentsiaali. Ka hindas Komisjon sel aastal Eesti puhul kahte erinevat aspekti. «Lühidalt öeldes on kaks põhilist meetodit, mille järgi eelarvepositsiooni hinnatakse. Üks on struktuurne tasakaal, kus on majandustsükli mõju välja võetud, et näha eelarve reaalset seisu. Teine on aga kulueesmärk, mis näitab kui palju võivad eelarvekulud maksimaalselt kasvada, et olla kooskõlas struktuurse tasakaalu reeglitega » kirjeldas ta. 

Höövelsoni selgitusel mõlemad meetodid täiendavad üksteist ja näitavad eelarveseisu erinevatest külgedest. «Hetkel näitavad mõlemad meetodid, et EL eelarvereegleid pole täiel maaral täidetud. Valitsuse püüe 2019. aasta eelarvet  konsolideerida on samm õiges suunas, aga Komisjoni hinnangul on Stabiilsuse ja Kasvupakti reeglite täitmiseks vajalik teha rohkem. Seetõttu ongi seekordsetes soovitustes Eestile konkreetne number 0,6 protsenti SKP-st, kui palju Eesti peaks oma eelarvet konsolideerima. 

Juba mai alguses avaldatud kevadises majandusprognoosist selgus, et Eesti valitsuse ja Komisjoni hinnangute vahe erineb rohkem kui ühe protsendi võrra.

Kui rahandusministeeriumi prognoosi kohaselt on Eesti riigieelarve sel aastal 0,25-protsendilise struktuurse puudujäägiga, ütles Euroopa Komisjon, et Eesti struktuurne eelarvepositsioon on sel aastal pigem 1,3 protsendiga puudujäägis.

Kui järgmiseks aastaks ennustab ministeerium 0,25-protsendilist puudujäägi jätkumist, siis Euroopa Komisjon ütleb, et see jääb pigem 0,9 protsendi juurde.

Rahandusministeeriumi kommentaar:

Eesti täidab eelarvetasakaalu nõudeid Euroopa Komisjoni hinnangul üldiselt ja riigi eelarvestrateegia kava järgi täidab nõudeid täielikult. Valitsussektori eelarve on järgnevatel aastatel struktuurselt tasakaalus ja nominaalselt ülejäägis. Meie praegugi madal võlakoormus väheneb. Valitsus on teinud otsused, millega parandatakse eelarvepositsiooni nõutud mahus. Kui arvestada riigi osalusega ettevõtete paranenud dividenditootlust, oleks see nii ka Euroopa Komisjoni hinnangul.

Järgmise aasta riigieelarve eelnõu koostatakse sügisel. Selleks ajaks on valitsuse eelarvepositsiooni parandavad otsuste eelarvemõju täpsemalt hinnatud. Euroopa kokkulepete järgi hinnatakse valitsussektori eelarve tasakaalu tegelikku tulemust eelarve täitmise järgi. Täna avalikustatud soovitused põhinevad prognoosidel.