Praktika peab pakkuma võimalust päris tööd teha

Ulvi Parksepp Foto: Erakogu

Õnneks on arusaam, et praktikandi ettevõttes veedetud aeg piirdub vaid kohvi tegemisega, vajunud minevikuhõlma. Noorte ootused tööandjale on tõusnud ja nad soovivad, et tehtud tööl oleks tähendus.

Praegusel tihedal praktikate ja suvetööde alguse perioodil on Eesti ettevõtetes sadu noori, kes oma eriala praktikat sooritavad. Julgen loota, et praktika kvaliteet on aastatega tõusnud ja praktiseerimine töökohal võib olla karjääriredeli esimene samm. Sellel on mitu põhjust. Ühelt poolt valitseb mitmes sektoris pidev tööjõupuudus. IT-valdkonna kõrval on töötajaid alatasa vähe ka külalislahkussektoris. 2017. aasta statistika järgi oli töökäte puudus üks suurimaid just majutus- ja toitlustusalal tegutsevatel ettevõtetel. See tähendab, et tööandjad peavad pingutama, et noore jaoks atraktiivne tööpakkuja olla. Teisest küljest on noored aina edasipüüdlikumad ega soovi, et praktikal veedetud aeg luhta läheks.

Kas tööandja suudab vastata ootustele?

Kuid kas tööandjad on kõrgetele ootustele vastamiseks piisavalt valmis? Kõige olulisem on, et ettevõte peaks tajuma praktika kasu mõlemale poolele. Võõrustame aasta jooksul hotellis umbes 20 praktikanti, kelle hulgas on nii kohalikke noori kui ka välistudengeid. Nendega vesteldes jääb kõlama, et nad soovivad teha päris tööd. Ootused on kõrged: töö peab olema sisukas, mõtestatud ja noore roll peab aitama kaasa ettevõtte edukusele, tulemustele. Nad näevad, et suudavad hotelli arengule ise kaasa aidata. Muidugi on alati erandeid, kuid tooni annavad need, kes soovivad praktikalt kaasa võtta uued teadmised, et neid oma tulevasel tööl rakendada.

Ei ole vaid lisatööjõud puhkuste ajaks

Seega peaks eduka praktika aluseks olema mõtteviis, et praktikant ei ole lihtsalt lisatööjõud, keda puhkajate asendajaks värvata või keda panna tegema lihtsamaid töid, mida ise teha ei soovita. Praktika peab olema tööandja poolt põhjalikult ettevalmistatud ja nõuab pidevalt juhendaja tähelepanu, koolitamist ning olemasolekut. Usun, et praktika peab andma rohkem kui praktikaaruandes esitatud punktid. Ettevõtte tööst arusaamiseks ja helikoptervaate saamiseks on vaja luua seoseid, kuidas erinevad osakonnad omavahel toimivad. Seda olenemata ettevõtte valdkonnast.

Näiteks hotellis praktikal olev vastuvõtutöötaja peaks mõistma, kuidas toimib hotelli juhtimine või millist rolli mängivad tema töös näiteks finantsosakond või konverentsikorraldusega tegelevad kolleegid. Meil on eesmärk, et edukalt praktika läbinud noor mõistab oma positsiooni organisatsioonis ja saab aru panusest ja näeb enda osakonnast väljapoole. Usun, et see on oluline igas ettevõttes. Hea ja toimiva töökultuuri aluseks on üksteise töö mõistmine. Näiteks korraldame selleks oma ettevõttes karjääripäevi, mille eesmärk ongi viia potentsiaalsed praktika- või tööotsijad kokku töötajatega, tutvustada nende tööülesandeid ja rolli organisatsioonis.

Praktikalt või hooajatöölt püsivale ametile

Peame tõdema, et praeguses tööturu olukorras on eelis tööotsijal. Praktika või ajutine hooajatöö võib olla hea hüppelaud karjääri alustamisel. Selleks on määrav noore enda soov ning kannatlikkus kogemuste omandamisel. Nagu öeldud, nõuab praktika kahepoolset panust. Kui noore on kõrgemate ootustega, võib ta ise initsiatiivi näidata ja olla valmis vastutust võtma. Nii tasub kinni haarata kõigist õppimisvõimalustest, olla ettevõtlik ja pakkuda oma abi, et praktikast viimast võtta ja miks mitte see edukaks karjääriks pöörata. Unistused ja teoreetilised teadmised on olulised, aga reaalselt omandatud praktilised oskused viivad edasi. Hästi organiseeritud praktikast võidab nii noor kui ka tööandja.