Mullu müüdi rekordkogus kaubakala ja -vähki

Vähipüügihooaeg lõppes 31. augustil Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Vesiviljelusettevõtted müüsid 2017. aastal 870 tonni kaubakala ja -vähki ehk kokku 3,7 miljoni euro väärtuses. 2017. aastal müüdud toodangu maht oli viimase viie aasta suurim.

Statistikaameti andmete kohaselt turustati 2017. aastal rekordkogus kaubakala ja -vähki, vaid veidi väiksem oli müüdud toodangu maht 2014. aastal, mil müüdi kokku 869 tonni. Kala- ja vähitoodang on sellisel tasemel püsinud viimased viis aastat – 2013. aastal oli müüdud toodangu maht 733 tonni, võrreldes 2013. aastaga oli 2017. aastal müüdud toodangu maht kuus protsenti suurem.

Eestis on alati enim kasvatatud ja müüdud vikerforelli. Aasta-aastalt on vikerforelli osatähtsus suurenenud – 2012. aastal oli vikerforelli osatähtsus kogu müüdud kala- ja vähitoodangus 63 protsenti, 2017. aastal 81 protsenti. 2017. aastal müüdi 702 tonni vikerforelli ehk kokku veidi enam kui 2,6 miljoni euro eest – see oli ka aegade suurim müüdud kogus.

Harilikku jõevähki turustati 2017. aastal 0,8 tonni, 2016. aastaga võrreldes on müüdud toodangu maht suurenenud 1,2 korda. Hariliku jõevähi toodangu rahaline väärtus suurenes võrreldes 2016. aastaga veidi enam kui 1,1 korda.

Peale vikerforelli ja hariliku jõevähi kasvatatakse ning müüakse veel teisigi kalaliike: arktika paalia, angerjas, aafrika angersäga, karpkala, säga, tuurlased (siberi ja vene tuur) ja valgeamuur.

Toidukalamarja turustati 2017. aastal 3,8 tonni ehk ligikaudu 1,1 tonni vähem kui 2016. aastal. Müüdud toidukalamarja rahaline väärtus vähenes 1,1 korda. 2017. aastal müüdi toidukalamarja veidi enam kui 115 000 euro eest, aasta varem aga 127 800 euro eest.

2017. aastal müüdi välisriikidesse viis protsenti kogu kala ja -vähikasvatuse toodangust, mis on neli protsendipunkti vähem kui 2016. aastal. Peamiselt eksporditi angerjat, vähemal määral vikerforelli ja harilikku jõevähki.