Päevatoimetaja:
Sander Silm

Odavpoe Alko1000 vallutusplaanid said tagasilöögi (1)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Tartu Alko1000 meelitas avamisperioodil ligi palju inimesi.
Tartu Alko1000 meelitas avamisperioodil ligi palju inimesi. Foto: Kristjan Teedema / Tartu Postimees

Suure suuga Alko1000 üliambitsioonikas plaan luua Eestisse uus odavpoodide kett sai esimese tagasilöögi, kui nende partnerid ei suutnud poode enam kaubaga varustada. Siiski loodetakse lähikuudel kaks uut kauplust avada. 

Läti viinaralli pioneer Alko1000 on piiri ääres odavat alkoholi müünud juba kaks ja pool aastat. Eestisse tulid nad suure pauguga veidi kohendatud A1000 kaubamärgi all möödunud aasta suve lõpus, mil avasid Tartu vangla kõrval esimese poe. Paar kuud hiljem kerkisid poed ka ka Valka ja Võrru.

Veel 2017. aasta lõpus rääkis kaupluste juht Einar Visnapuu, et nad ehitavad Eestis üles uut ketti ja kavatsevad käesoleva aasta lõpetada 15 kauplusega. Toona oli kõige värskem plaan kanda kinnitada Tallinnas. Poole aastaga pole aga suurt midagi juhtunud. «Mis seal salata, oleme siin sünnitusvaludega tegelenud. Poleks osanud oodatagi, et need tulevad,» tunnistas Visnapuu.

Tema sõnul tuli A1000 ketil hoog maha võtta, kuna nende peamised tarnijad ei suutnud neid enam kaubaga varustada. «Kauplused päris tühjad ei olnud, aga niipalju see meid pärssis, et uusi kauplusi ei saanud avada. Me ei jõudnud lihtsalt niipalju kaupa sisse tassida, kui vaja oli,» selgitas mees.

«Meie koostööpartnerid lihtsalt ei uskunud, et meie kogused võivad nii drastiliselt kasvada. Sealt tekkiski see tõrge,» lisas ta. Puudu oli kuivainetest, konservidest, majapidamiskaupadest, mis ongi A1000 põhilised kaubaartiklid.

Praeguseks on Visnapuu hinnangul kitsaskohad lahendatud. «Nüüd on päris tore ja kaupa tuleb juba peale,» rääkis ta. Tänu sellele kavatsevad nad laienemisplaanid uuesti käivitada ja peagi uusi kauplusi avada. «Tallinnas oleme ukse peal. Koht on välja vaadatud, aga lepingul allkirja veel pole. Loodame, et peagi saame asjad korda,» selgitas ettevõtte juht.

Enne pealinna tulekut avatakse kauplused Viljandis ja Narvas. Visnapuu märkis, et seal on lepingud sõlmitud. Narva pood loodetakse lahti teha tänavu juuli alguses, Viljandi kauplus juuli lõpus. Suuruse ja kaubavaliku poolest peaks need vastama A1000 Tartu kauplusele, mis asub linna servas vangla kõrval. See tähendab, et kui kõik läheb nii nagu plaanitakse, on A1000 ketil juuli lõpuks üle Eesti viis poodi.

Kuidas Tartu, Valga ja Võru kauplustel läheb? «Muidu on kõik väga lahe. Rahvas on meid omaks võtnud. Võrus käib palju rahvast,» ütles Visnapuu. Täpsemat statistikat või müüginumbreid ta ei avaldanud. Veelgi lahedam on tema sõnul Läti piiri ääres, kus «alkoralli hooaeg tänu headele ilmadele jälle pihta hakkas». Rahvast käivat isegi rohkem kui varasematel aastatel, jutustas Visnapuu.

A1000 Eesti kauplused kuuluvad ettevõttele A1M OÜ, mille omanikeks on Aili Visnapuu, Marko Palm ja Tarmo Lauring. Ettevõtte juhatusse kuulub lisaks Palmile ja Lauringule ka Einar Visnapuu. A1M OÜ pole oma eelmise aasta majandustulemusi veel avaldanud.

Konkurendid: Alko1000 kauplusel pole mõju

Möödunud aasta suve lõpus ütlesid pikalt Eesti turul olnud suuremad kaupluseketid, et nad soovita Alko1000 vallutusplaane eriti tõsiselt võtta. Veelgi enam, nad pidasid seda naljanumbriks. 

Täna möönsid kaupluseketid samuti, et vähemalt Alko1000 Tartu kauplustel pole jaekaubandussektori konkurentsile olulist mõju olnud. «Selveris me Alko1000 lisandumise mõju ei tunneta. Selveri ning Alko 1000 kliendiprofiil on sedavõrd erinev, et kui mõjutusi otsida, siis ehk mõnest teisest ketis,» ütles Selveri juht Kristi Lomp, lisades, et Selveri Tartu kaupluste kliendiarv ja müük on kasvus. 

Coop Eesti kommunikatsioonijuht Martin Miido ütles samuti, et nende Konsumeid, A ja Osid ning Maksimarketeid pole Alko1000 tegevus kuidagi puudutanud. «Eks ühe kauplusega, mis asub muuhulgas ka inimeste igapäevaselt liikumistrajektoorilt kaugemal, ongi keeruline 100 000 elanikuga linnas mõju avaldada,» lisas ta. 

Tagasi üles