Isesegatud looduslik värv tagab omanäolise ruumi

Värvimisel tuleks alati kasutada pintslit, mitte rulli, kuna siis jääb seinapind elavam ja omapärasem. Foto: SCANPIX

Kevadel tekib paljudel tahtmine midagi kodu värskendamiseks ette võtta – üheks lihtsamaks ja samas mõjuvama tulemusega meetodiks on seintele uue viimistluse andmine.

Looduslikke ja traditsioonilisi ehitusmaterjale müüva Hea Maja poe üks omanikest Reesi Soodla nentis, et enne poodi tõttamist tasuks mõelda, kas sooviksime muuta paremaks vaid seda, mis on silmaga nähtav, või tahaksime ühtlasi panustada parema sisekliima loomisesse.

Kui me hoolime oma tervisest ja oleme valmis andma panust keskkonna säästmisse, on õige valida seinakatteks mõni looduslik värv. Siseruumides kasutatavatest on levinuimad kaseiin ehk kohupiimavärv, munaõlitempera ja lubi- ja lubiliimvärv. Need värvid on kasutuses olnud aastasadu. Neid leiab tänaseni vanematest hoonetest. Eelkõige kasutatakse looduslikke värve ka tänapäeval vanade majade puhul, kus on tegemist ehitusaegse traditsiooni jätkamisega.

Samas valitakse järjest enam ka uue kodu viimistluseks just naturaalseid värve. Nende kokkusegamiseks on väga palju erinevaid retsepte, mida aegade jooksul on mõneti täiendatud. Ajalooliselt on looduslikud värvid olnud traditsioonilise viimistluse (lubikrohv, savikrohv, puitlaudis) pealseks kihiks, kaitsmaks ja andmaks sellele viimast lihvi. Naturaalseid värve on võimalik kasutada ka tänapäevastel alusmaterjalidel (kipsplaat, puitlaastplaat jms), kuid mõju parema sisekliima saavutamiseks tuleneb siiski naturaalse aluskihi ja selle pealse viimistluse koosmõjust.

Kui paljude naturaalsete materjalide kasutamine tähendab tavaliselt mõnevõrra suuremaid kulutusi kui «tavaline» remont, siis nende värvide puhul see tõde ei kehti. Näiteks tavaline värv sisetöödeks maksab keskeltläbi kuus eurot liiter (loomulikult on valik väga lai ja hinnaklass samuti erinev). Kui komplekteerida kaseiinvärvi jaoks vajalikud täiteained ja lisada sellele kohupiim, tuleb ühe liitri maksumus umbes poole võrra odavam ja värvida saab sellega olenevalt aluspinnast 5-7 ruutmeetrit.

Looduslike värvide iseseisev kokku segamine ja kasutamine ei ole üldse keeruline. Need, kellel ei ole julgust kohe ise proovida, võivad eelnevalt osaleda värvivalmistamise koolitusel. Koolitusi korraldab Säästva renoveerimise infokeskus, Tartus on viimase kuu jooksul kaks korda kaseiinvärvi koolitust teinud vastavatud Hea Maja Pood, tulemas on munaõlitempera koolitus.

Kaseiinvärv

Kaseiinvärv sobib kuivadesse siseruumidesse nii krohvi- ja puitpindadele kui ka näiteks kipsplaadile. Värv koosneb liimainest, täiteainetest ja abiainetest. Liim- ehk sideaine moodustab kohupiima ja booraksi segu, mis saadakse booraksi lahustamisel väheses koguses kuumas vees ning seejärel kohupiimaga segamisel. Seejärel tuleks veega kokku segada täiteained, millest suurema osa moodustab kriit ja kaoliin, lisada abiained (mica, talk, metüültselluloos).

Lisaainetel on igaühel oma funktsioon värvi kvaliteedi parandamisel. Kaoliin ehk portselansavi ehk valge savi muudab värvi tihedamaks, katvamaks ja tugevamaks, talk teeb värvi paremini pintseldatavaks ja tugevdab kelmet, mica ehk vilgukivi annab värvile ultraviolettkiirguse kaitse, puidukiust valmistatud liimaine metüültselluloos hoiab värvi koostisosi anuma põhja sadestumast. Juhul kui soovitakse katta puitpinda, on soovitav lisada umbes 10 protsenti linaõlivärnitsat, et suurendada värvi elastsust.

Nüüd tuleb liim ja täiteainete segu kokku segada ja värv ongi valmis. Jääb veel lisada meelepärane pigment ehk anda värvile toon. Selleks segada pigment väikse koguse veega, et tekiks pasta, mis tuleb seejärel lisada värvile. Pigmenti ei tohiks lisada üle kümne protsenti värvi kuivaine massist (1l värvile maksimaalselt 60 grammi pigmenti). Pigmentide valik on lai ja erinevaid pigmente võib ka omavahel segada, et saada just see kõige meeldivam toon.

Kui soovitakse tumedamat tooni, tuleb osa kriidist asendada pigmendiga. Ilma pigmendita kaseiinvärv on kriitvalge tooniga. Tuleb silmas pidada, et analoogselt lubivärvile kuivab ka kaseiinvärv oluliselt heledamaks. Aluspinna ettevalmistamiseks tuleb see eelnevalt kruntida, et tagada pinna ühtlane imavus. Krunt sobib hästi ka nt kipskrohvile ja teistele poorsetele pindadele. Krunti valmistatakse samamoodi kaseiinliimist, kuid seda lahjendatakse suurema koguse veega, nii et tekib liimjas vedelik. Värvikiht kuivab tolmukuivaks umbes kolme tunniga.

Ühtlase pinna saamiseks tuleb värvida kiiresti ja pinda eelnevalt niisutades. Pinda ei tohi “limpsida” nagu õlivärvi puhul, kuna siis jääb pind laiguliseks. Värvida tuleks kahes kihis ja tuleks jälgida, et iga järgnev kiht oleks pisut lahjem kui eelmine. Külmas ruumis säilib värv kuni nädal. Kaseiinvärv ei ole pestav, kuid pinda võib kergelt niiske lapiga puhastada.

Kaseiinkrundi retsept:

250 g rasvata kohupiima (kohupiimapasta ei sobi, kuna on homogeniseeritud)
10 g booraksit
30 ml kuuma vett
1 l vett (lisada järk-järgult)

Booraks lahustada kuumas vees, segada kohupiima hulka. Lasta seista vähemalt pool tundi, aegajalt segades, kuni kohupiima valgud on lõhustunud ja mass muutunud klaasjaks. Siis lisada vesi. Krunt peab enne peale kandmist seisma kaks tundi.

Kaseiinvärvi retsept:

Kaseiinliim: 250 g rasvata kohupiima
10 g booraksit
30 ml vett
25 ml värnitsat – muudab plastilisemaks

Toimida nii nagu krundi puhul, kuid mitte lisada 1 liitrit vett.

Täiteained:

400 g kriiti täiteks
100 g kaoliini - tugevdab
50 g micat – kaitseb ultraviolettkiirguse eest
50 g talki – teeb värvi paremini pintseldatavaks ning tugevdab kelmet
3-4 g metüültselluloosi- et kuivosad ei vajuks nõu põhja
400 ml külma vett

Kuivosad tuleb ühes nõus kokku segada, siis lisada 400 ml külma vett ja segada. Seejärel segada liim ja täiteained kokku ning lisada vees pastaks hõõrutud värvimuld (kuni 10 % kuivosast). Hea konsistentsiga kaseiinvärv sarnaneb õlivärvile.

Kriitvärv

Lagede värvimiseks võib soovitada väga lihtsat kriitvärvi, mis koosneb kriidist, metüültselluloosist ja veest. Värvile võib samuti lisada pigmenti ja tuleb arvestada, et kuivades muutub värvitoon märksa heledamaks. Sobiva tooni saamiseks ja üllatuste vältimiseks on soovitav väikesel pinnal värvi katsetada.

Enne värvimist tuleks pind kruntida liimkrundiga. Sellega sobib katta nii kipsi, krohvi kui pappi. Puidule seda värvi ei soovita, kuna selleks ei ole värv piisavalt elastne. Lagedele sobib värv eelkõige selle tõttu, et võib puutudes määrida.. Värv katab väga hästi ja kuivab kiiresti. Suurema pinna puhul võivad suhteliselt kergesti jääda näha värvimise liitekohad. Seetõttu tuleb pind töödelda võimalikult kiiresti ja järjest (mitme inimesega koos töötades). Värvi ei saa kasutada niisketes ruumides ja välistingimustes. Valmis värv säilib kuni üks nädal.

Retsept

Krunt: 125 g metüültselluloosi segada 8 liitri külma veega, lasta seista 20 minutit ja siis uuesti läbi segada

Värv: 10 kg kriiti + 5 liitrit vett

1. Leota kriiti 12 tundi vees ilma segamata
200 g metüültselluloosi + 4-5 liitrit vett
2. Sega liimipulber veega ja lase sellel natuke aega paisuda
3. Sega kaks segu omavahel, kasutades elektritrelli visplit.
4. Värvitooni saamiseks segatakse pigment vähese värviga ja seejärel kogu värviseguga.

Munaõlitempera

Munaõlitempera on õlivärv, mille sideaineks on muna ja täiteaineks linaõlivärnits. See sobib siseruumides krohvitud pindadele, samuti puidule ning kipsile. Värv on väga vastupidav ja kulumiskindel. Olenevalt pigmendi kattevõimest võib värvitud tulemus jääda lasuurne (läbipaistev) või täiesti kattev. Lähtuvalt sellest, millist tulemust soovitakse, tuleb värvida 2-4 kihti. Pigment (soovitavalt kuni 10 protsenti värvi mahust) tuleks eelnevalt segada väikese koguse veega pastaks. Juhul kui värvile pigmenti ei lisata, kuivab pind kollakaks. Värvi kulub üsna vähe, umbes viiest munast saab koos vee ja värnitsaga ühe liitri värvi ja sellega katab olenevalt aluspinnast 10-15 ruutmeetrit.

Värv kuivab aeglaselt ja viimistlus jääb matt. Toatemperatuuril saab uue kihi värvida 16 tunni järel. Valmis värv rikneb suhteliselt kiiresti, mistõttu tuleks seda hoida külmas ja tarvitada ära kümne päeva jooksul. Munaõlitemperaga värvitud pinnad on niiske lapiga pestavad.

Krunt. Kruntimiseks kasutatakse pigmenteerimata munaõlitemperat või kaseiinkrunti.

Värv:

1 mahuosa muna
1 mahuosa linaõlivärnitsat
1 mahuosa vett

Vispeldage munad (laske läbi sõela), lisage peene joana sama suur kogus värnitsat, lisage vähehaaval vesi, pidevalt segades, kuni vesi ja linaõli on segunenud. Värvi toonimiseks tuleb lisada eelnevalt vähese veega pastaks segatud pigment.

Värvimisel tuleks alati kasutada pintslit, mitte rulli, kuna siis jääb seinapind elavam ja omapärasem.

Looduslike värvide kohta saab täpsemalt lugeda muinsuskaitseameti infotrükistest (saadaval ka kodulehel), Säästva renoveerimise infokeskuse kodulehelt  ja raamatust «Looduslikud värvid ehituses.»

Looduslike värvide iseseisvalt kokkusegamise jaoks vajalikke koostisaineid pakub Tartus Hea Maja Pood ja Tallinnas Majatohter.

Käesolev artikkel on loodussõbraliku ja traditsioonilise ehitamise ning renoveerimisega seotud lugude sarjas kolmas. Sarja neljandas osas, mis ilmub kolmapäeval 1. juunil, tutvustame lähemalt keeduvärvi, selle tegemist ja kasutamist.

Eelnevalt on sarjas ilmunud:
«Vanade majade renoveerimisse suhtutakse liiga kergekäeliselt.»
«Kodu renoveerimisel tasub silmas pidada ruumi inimsõbralikkust.»