/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2015/07/08/4260237t1h6be5.jpg)
Euroopa Parlamendi saadikud süüdistavad Euroopa Komisjoni mitmeaastases eelarvekavas tahtlikult eksitavate arvude esitamises ja kärbete tegeliku ulatuse varjamises, kirjutas uudisteportaal EUObserver.
Eurosaadikud: Komisjon varjab eelarvekavas kärbete tegelikku ulatust (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Komisjoni kommunikatsioon arvude kohta järgmises mitmeaastases eelarveraamistikus erineb üpriski oluliselt reaalsusest,» ütles Prantsuse eurosaadik Isabelle Thomas kolmapäeval parlamendi eelarvekomitees.
«Neid arve näib iseloomustavat tahe eksitada. Mõned arvud tuginevad 27 liikmesriigil, teised 28 liikmesriigil, mõned on jooksevhindades, mõned püsihindades. Komisjon on kasutanud kõiksugu trikke, mis paneb mu kahtlema selle ettepaneku tõsiseltvõetavuses,» ütles Thomas.
Komisjon esitas mai algul eelarve ettepaneku aastateks 2021-2027, mis näeb eelarve mahuks ette 1,114 protsenti 27 liikmesriigi kogurahvatulust. Hoolimata ühe suurima netosissemaksja, Ühendkuningriigi, liidust lahkumisest, on Komisjoni väljakäidud eelarve suurem praegusest ning tahetakse veenda netomaksjaid enam panustama, samal ajal vähendades põllumajanduse ja ühtekuuluvuse rahastamist.
Eelarvevoliniku Günther Oettingeri sõnul vähendatakse ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) rahastamist kokku viie protsendi võrra, seejuures 4 protsenti otsetoetusi. Samuti kärbitakse 7 protsendi võrra ühtekuuluvuspoliitikat, mille eesmärk on toetada vaesamaid piirkondi.
EUObserveri käsutuses olevast parlamendi dokumendist selgub aga, et parlamendi hinnangul on kärped oluliselt ulatuslikumad. Nimelt hindasid parlamendi eksperdid põllumajanduse kärbeteks 15 protsenti, seejuures kärbitakse otsetoetusi 10 protsenti ja maaeluarengu toetamist 25 protsendi võrra.
Samuti kärbitakse parlamendi hinnangul 10 protsendi võrra ühtekuuluvuspoliitikat, sealhulgas 45 protsendi võrra ühtekuuluvusfondi ennast, mis on antud poliitikameetme väikseim osa.
Teaduse rahastamise suurenemiseks arvutas parlament 13 protsenti Komisjoni teatatud 50 protsendi asemel ning Erasmuse programmi rahastuse omaks 77 protsenti, samas kui Komisjoni teatel pidanuks see kahekordistuma.
Parlamendi analüüsis märgitakse, et Komisjon on selgelt väljendanud absoluutarve, kuid olnud eksitav nende võrdlemises praeguse finantsraamistikuga. Teine eelarvekomiteesse kuuluv eurosaadik, Poola Jan Olbrycht, ütles, et kuivõrd Komisjon muutis eelarve struktuuri teeb see võrdlemise võimatuks.
EUObserveri andmeil saatis eelarvekomitee esimees Jean Arthuis ka kirja eelarvevolinikule, kus ta märkis, et Komisjoni esitatud arvud ei ole usaldusväärsed ega võrreldavad ning ärgitas Komisjoni esitama täpsemaid arve, mis teeksid võrdlemise võimalikuks.