Kartsime seda, et inimesed solvuvad, et me Statoili nime kaotame. Kartsime nii suurt solvumist, et tekib protestimeelsus ja minnakse mujale. Eestlastel on ju viimasel ajal kombeks, et solvutakse kõige peale.
Viimane küsimus. Teenindussektoris räägitakse suurest tööjõupuudusest, aga enda kodu lähedal asuvas Circle K’s näen peaaegu iga nädal uute töötajate nägusid. Mis värk on?
Me oleme värskelt tööjõuturule tulnud noorte esmane töökoht. Võistleme higimull otsa ees töötajate nimel. Aga töö on läinud keerulisemaks. Ei ole nii, et istud päev läbi kassas ja piiksutad kaupa läbi. Teha tuleb kõikvõimalikke töid: müümine, toidu valmistamine, koristamine, kauba väljapanek. Tähelepanelik tuleb olla.
Mitmed noored ütlevadki, et nad ei suuda multitasking (paljude asjade korraga tegemine-toim) režiimis töötada. Kui nad on töökauged noored, kel kodus kõik asjad ette ära tehakse, siis on see veelgi keerulisem.
Siinkohal ongi suur roll kaupluste juhatajatel, kes peavad aitama noortel sisse elada, et nad ka järgmisel päeval tööle tuleksid. Teeme selle nimel kõvasti tööd, ja suur osa tööst on veel ees. Algus võibki raske olla, aga kui paar päeva sisse elada, läheb kergemaks.
Parimat juhti valiti juba viiendat korda
Lisaks Realole olid Eesti parima juhi nominendid tänavu veel Eesti Energia juht Hando Sutter ning Tallinna Kaubamaja Grupi juht Raul Puusepp.
Parim juht valiti kolme kriteeriumi järgi: pikaajalised head majandustulemused ettevõtte juhtimisel, laitmatu maine ja see, et juht on teinud rohkem kui vaid head äritulemused ehk ta on panustanud ühiskonda laiemalt.
Parimat juhti valisid Postimees, Äripäev, personalijuhtimise ühing Pare ja Tööandjate Keskliit.
Eelmisel aasta oli Eesti Parim juht ABB Eesti pikaaegne juht Bo Henriksson, aastal 2016 Erkki Raasuke ning aastal 2015 Estraveli juht Anne Samlik.