:format(webp)/nginx/o/2018/05/18/7849678t1hf81e.jpg)
Postimehele teadaolevalt on Nelja Energia norrakatest omanikud jõudnud müügiprotsessiga etappi, kus uus omanik on välja valitud. Hinnanguliselt 400–600 miljoni euro eest ühineb Eesti suurim tuuleenergia tootja õige pea riikliku energiafirmaga Eesti Energia.
Mitu usaldusväärset allikat on Postimehele kinnitanud, et Nelja Energia müügiprotsess on jõudnud etappi, kus uus omanik on välja valitud. Liisk on langenud Eesti riikliku energiaettevõtte Eesti Energia kasuks. Pooled ise ei soovi enne tehingu lõpuleviimist tulemusi kommenteerida.
Eesti Energia nõukogu esimees Väino Kaldoja ütles, et tal ei ole võimalik teemat kommenteerida. Ettevõtte meediasuhete juht Kaarel Kuusk lisas, et tehingut puudutavate küsimuste kohta annavad selgitusi Vardar ja Nelja Energia. «Eesti Energia võlakirjad on noteeritud Londoni börsil ning kindlasti teavitame vastavalt börsireeglitele, kui on millestki teavitada,» lausus Kuusk.
«Kuniks müügiprotsess veel kestab, ei saa ma seda kommenteerida. See on selliste tehingute puhul tavapärane,» ütles Postimehele Norra ettevõtte Vardar direktor Thorleif Leifsen. Teadupärast kuulub norralastele ettevõttes üle 77-protsendiline osalus.
Norraka sõnul teavitavad nad avalikkust tulemustest alles siis, kui protsess on ametlikult lõpule jõudnud. Küll aga ei soovinud ta avaldada, millal see täpselt juhtuda võiks. «Praegu on üsna raske ennustada, kaua see võib veel aega võtta,» märkis ta. Olgu märgitud, et norralastest omanikud olid ka need, kes otsustasid Eesti tütarfirma müüki panna.
/nginx/o/2018/05/18/7849627t1h793c.jpg)
Ka Nelja Energia juht Martin Kruus, kellele kuulub ettevõttes 2,4-protsendiline osalus, ütles täna hommikul Postimehele, et ei oska seda kommenteerida. «Kui see oleks nii, siis on meil kohustus teha börsiteade,» märkis ta vaid.
Segadus maaõiguste omandamisega Leedus
Kuivõrd Nelja Energia tootmisüksused ei piirdu ainult Eestiga, tuleb ettevõtte uuel omanikul silmitsi seista ka Leedu tipppoliitiku ja parlamendiliikme Arturas Skardžiuse ümber aasta tagasi lahvatanud korruptsiooniskandaaliga, millega on otsapidi seotud ka üks Nelja Energia viiest tuulepargist Leedus.
Seda kinnitas ka Nelja Energia juht Martin Kruus, kuid toonitas, et seos Nelja Energiaga on seal pigem kaudne. «Tegelikult ei ole Nelja Energia sinna kaasatud. Seal on tehtud menetlusi ja mitte midagi ametlikku ei ole sealt tulnud,» rääkis Nelja Energia juht.
Tema sõnul on tõsi see, et ühe tuulepargi puhul, mille Nelja Energia ostis Leedus siis, kui see oli veel arendusfaasis, oli arendaja sõlminud maakasutuslepinguid, kus üks maatükk kuulub praegu korruptsioonikahtlusega silmitsi seisva poliitiku abikaasale. «Aga see leping ei olnud seotud selle projektiga, mille meie ostsime, vaid [oli sõlmitud] selle arendaja poolt,» ütles Kruus.
Tema kinnitusel on neil seal palju maakasutuslepinguid ja see on vaid üks neist. «Mingisugune kaudne seos on seal olemas, aga mitte midagi kriminaalset või seaduserikkumist seal ei ole,» rõhutas Nelja Energia juht. Ta märkis, et Leedus on peagi valimised tulemas ning selliste seoste loomine on enne seda tavapärane poliitika.
Postimees kirjutas juba 19. aprillil artiklis «Eesti Energia kavandab poolemiljardilist investeeringut», et Eesti riiklik energiahiid on väga huvitatud aasta alguses müüki pandud tuuleenergia tootja Nelja Energia omandamisest.
Tutvustasid viimasel hetkel valitsusele
Kuivõrd siduvate pakkumiste tähtaeg oli 20. aprill ja Postimehele teadaolevalt puudus Eesti Energial loo avaldamise hetkel valitsuse nõusolek, selgus päev hiljem, et Eesti Energia käis 19. aprilli õhtul valitsuse kabineti nõupidamisel oma tulevikuplaane siiski tutvustamas.
Millest täpselt räägiti, ei soovinud toona ei rahandusminister Toomas Tõniste – kelle valitsemisalasse Eesti Energia kuulub ning kes esindab ettevõtte üldkoosolekut – ega ka valitsuse kommunikatsioonibüroo öelda. Põhjenduseks toodi, et tegemist on börsiettevõttega, mis teatab oma plaanidest ise, kui selleks tekib vajadus.
Asjatundjate sõnul oleks tegu umbes poolemiljardilise tehinguga, mille hinnanguline maksumus võib jääda 400–600 miljoni euro vahele. Oma suurusjärgult on tegemist tehinguga, mis on võrreldav teise Auvere elektrijaama ehitamisega, kuhu 2017. aasta lõpu seisuga oli investeeritud 568 miljonit eurot.
Tehingu maksumuse poolest paigutuks see Eesti ettevõtete müügitehingute edetabelis teisele või kolmandale kohale. Seni suurima summaga on Eestis ostetud Hansapank, mille eest käis Rootsi Swedbank aktsionäridele välja 1,7 miljardit eurot.
Konkurendi ülesostmine lahendaks Eesti Energia taastuvenergia tootjast tütarettevõtte Enefit Greeni peamise probleemi, kus valitsus on teinud otsuse ettevõtte vähemusosalus börsile viia, kuid see on pandud ootele, sest praegu on käimas konkurentidega kohtuvaidlus Tootsi tuulepargi osas. Tegemist oleks kõige suurema potentsiaaliga taastuvenergia projektiga Enefit Greeni portfellis.
Antud juhul ei peaks aga ei Eesti riik ega ka Eesti Energia enam ootama börsile mineku plaaniga, kuna Nelja Energia omandamisega ettevõtte projektide portfell väga oluliselt mitmekesistub, ka suureneks seal väljaspool Eestit jäävate projektide osakaal.
Nelja Energiale kuulub Baltimaades 17 tuuleparki. Neist enamik (12) asub Eestis, samas on viis ka Leedus. Lisaks loetakse Eesti suurima tuuleenergia tootja varade hulka veel ka arendamisjärgus projekte, nagu mitu tuuleparki (sh Hiiumaa loode-rannikule rajatav Eesti esimene meretuulepark), kaks biogaasitehast Eestis, üks koostootmisjaam ja üks pelletitehas Lätis.
Enefit Greenil põhivara ca 300 miljoni eest
Seni on Eesti Energia juhid öelnud välja, et taastuvenergia 49-protsendiline börsile viimine võiks neile sisse tuua mitusada miljonit eurot, kuid mitte rohkem kui pool miljardit eurot. See kataks enam-vähem summa, mis tuleb välja käia Nelja Energia ostuks.
Eesti Energia asutas oma taastuvenergia ettevõtte 2016. aasta suvel ning 2016. aasta lõpu seisuga oli selle põhivarade väärtus 254 miljonit eurot. Algselt Enefit Taastuvenergia nime kandnud tütarfirma alla koondas riiklik energiahiid 2005. aastal renoveeritud Keila-Joa hüdroelektrijaama, 2000. aastatel ehitatud Virtsu, Aulepa, Paldiski ja Narva tuulepargid, Valka (Läti) ja Paide koostootmisjaamad ning Iru elektrijaama.
Viimase aasta jooksul on ettevõte paigaldanud Eestis mitu päikeseparki suurte tootmishoonete juurde (nt Estonia piimafarmile, kirjastusele Greif ja kaubanduskeskusele Tasku ning Viljandimaal asuvale höövlitööstusele Puidukoda). «Me oleme väike, aga varakas ettevõte,» märkis möödunud aasta lõpus Aavo Kärmas, kes on Eesti Energia tütarfirma eesotsas olnud 2017. aasta juulikuust.
INFOKAST: Eesti Energia taastuvenergia suund ja suuremad investeeringud, mis on sellesse tehtud
Allikad: Eesti Energia/PM
Kuivõrd Eesti Energia näol on tegemist Eesti suurima energiatootja (87,5 protsenti) ja -müüjaga (ca 60 protsenti), peab kahe ettevõtte ühinemise heaks kiitma ka konkurentsiamet.
Aprillis ütles konkurentsiameti välis- ja avalike suhete osakonna juht Maarja Uulits, et enne koondumiseks loa andmist teeb amet põhjaliku analüüsi ja otsustab, kas koondumist lubada või mitte. Kuivõrd toona oli tegemist hüpoteetilise küsimusega, ei võtnud amet teemas veel seisukohta. Küll aga tuleb neil seda teha nüüd.
Nii Eesti Energia konkurendid kui ka mitmed poliitikud on juba väljendanud oma skeptilisust tehingu suhtes, juhtides tähelepanu nii sellele, kuidas Eesti Energia tugevdaks sammuga üksnes oma turuvalitseja rolli Eesti energiaturul kui ka sellele, et tehingu maksavad ühel või teisel viisil kinni Eesti maksumaksjad. Ühtlasi liigub sellega valdav osa Eesti tuuleenergia tootmisest Eesti Energia alla.
Eesti Energia ise on viimastel aastatel korduvalt rõhutanud, et nende strateegiline eesmärk on 2021. aastaks toota 40 protsenti elektrist taastuvatest ja alternatiivsetest allikatest. Praegu jääb see osakaal napilt 12–13 protsendi piirimaile.
Riiklik energiahiid on isegi tunnistanud, et energiatootmise liikide mitmekesistamine on nende parim võimalus muutuvas maailmas ellu jääda.
/nginx/o/2016/09/15/5838807t1h8c98.jpg)